TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

11 toitumise müüti

11 myytiNagu paljude muude asjadega, mis inimestele huvi pakuvad ning millest nende elu ja eluviis suuremal või vähemal määral sõltub, nii käib ka toitumisega kaasas teatud hulk müüte. Neid on mitmeid, kuid ma nimetaks siinkohal ära mõned neist. Lisan need siia lihtsalt kinnitamaks kogu eelpool kirjapandut infot ning katsun seda teha lihtsate sõnadega, et ka need, kes ei ole eelnevaid postitusi lugenud, saaksid asjast samamoodi aru nagu ma ise.

Kolesterool on kurjast: kolesterool on aine, mida peamiselt toodab maks. Veri vajab kolesterooli, sest seda on tarvis rakkude ehitamiseks ja elutähtsate hormoonide tootmiseks. Ent vahet tuleb teha niinimetatud heal ja halval kolesteroolil. Küllastunud rasvad, mida leidub lihas, juustus, koores, võis ja valmisküpsetistes, kipuvad tõstma artereid ummistava paha kolesterooli osa. Hea kolesterool seevastu toimetab kolesterooli arteritest tagasi maksa.

Salendav toit peab olema rasvavaba: inimesed kipuvad arvama, et salenemiseks tuleb süüa rasvavaest toitu või rasvast täiesti loobuda. Kuid kolmandik päevasest kalorite hulgast peaks tulema rasvast. Naised vajavad päevas keskmiselt 70 grammi rasva, mehed 95 grammi. Naiste puhul on miinimum 30 ja meeste puhul 40 grammi rasva. Menüüd ei tohi rookida täiesti rasvavabaks, vaid vähendada küllastunud rasvhapete hulka ning suurendada küllastumata rasvhapete osa toidus. Neid leidub näiteks oliiviõlis ja avokaados. Ideaalis võiks rasva päevases toiduratsioonis olla ca 1 gramm keha 1 kg kohta!

Kiirdieet või paast aitab alla võtta: kiirdieedil või paastul võib olla küll lühiajaline mõju, kuid kolesteroolitasemele võivad radikaalsed näljutamised halvasti mõjuda. Kui võtta kaalus alla tasa ja targu, põletab organism rasva. Kuid kiirdieet ja paast eemaldavad koos rasvaga ka lihast ja kude. Lisaks võib kaloriarvu karm piiramine tekitada peapööritust või iiveldust. Palju targem on võtta suund aeglasele kaalukaotusele. Ja üldse ei maksa rääkida sellest, mida mentaalsel tasandil võib tähendada pingeline igapäevane kalorite ja ampsude lugemine.

Hilisõhtul söödud toit teeb paksuks: paljud dieedid keelavad õhtusel ajal süüa. Põhjenduseks tuuakse, et keha hakkab rasva varuma, sest õhtul ei kuluta inimene seda ära. Kuid Cambridge’i ülikooli teadlaste uurimus viitab vastupidisele. Katsealuste rühmale anti ühe katse ajal suur lõunasöök ja väike õhtueine, hiljem söödeti neid vastupidi. Kalorimeeter näitas, et õhtune tubli kõhutäis ei sundinud keha rasva varuma. Otsustav oli hoopis kogu ööpäeva jooksul tarbitud kalorite hulk. Tõsi on see, et inimene, kes on päev otsa toiduta vastu pidanud, kipub õhtusel ajal söögiga liialdama. Regulaarsed söömaajad aitavad isu reguleerida ning vähendada üldist söögikogust.

Jõutrenn teeb kogukaks: mõned inimesed kardavad jõutrenni teha, väites, et see ei vähenda liigkilosid, vaid teeb neid kopsakamaks. Tegelikult aitavad jõuharjutused kehakaalu hoida või vähendada. Säärane trenn kasvatab lihast, lihas aga põletab rohkem kaloreid kui keharasv. Mida rohkem lihast sul on, seda rohkem kaloreid sa põletad – isegi paigal istudes. Mõõdukas jõutrenn 2–3 korda nädalas ei tee sind paksemaks. Tõeliselt toekaid lihaseid kasvatab alles intensiivne jõutrenn kombinatsioonis geneetilise kalduvusega.

Taimetoitlased ei kasvata lihaseid: taimetoitlased võivad olla sama lihaselised kui lihasööjad, sest nemad saavad valke pähklitest, läätsedest ja teraviljatoodetest. Lihase kasvatamiseks on tõesti valku vaja, kuid liigne valgu tarbimine võib neerusid koormata. Organism on suuteline kõrvale panema ainult teatud valgukogust. Arstid soovitavad, et 50% energiast võiks tulla süsivesikutest, 35% rasvast ja ülejäänud 15% valgust.

Aeglane ainevahetus takistab salenemist: ülekaalulised väidavad tihtipeale, et neil ei võimalda saleneda liiga aeglane ainevahetus. Kuid uurimused on näidanud, et mida paksem on inimene, seda rohkem tema organism puhkeasendis kaloreid põletab ehk seda kiirem on ainevahetus. Teisisõnu: mida priskem sa oled, seda rohkem kaloreid läheb sinu keha funktsioneerimiseks vaja. Kui keha kasutab ära vähem kaloreid, kui ta päeva jooksul juurde saab, siginevadki liigsed kilod.

Rasvane toit tõstab kiiresti kehakaalu: Uskuge või mitte, aga tõeline kaalutõus on pikaajaline protsess. Selleks, et keha rasvasisaldus suureneks kilo võrra, tuleb pruukida ligi 8000 lisakalorit. Kui pärast tubli söömaaega näitab kaal lisakilosid, on need pärit peamiselt vedelikust, mis peatselt organismis lahustub. Nii et üks toekas kõhutäis ei tee päris kindlasti paksuks. Seda tuleb meeles pidada neil, kes paar korda patustanult käega löövad ning meeleheitest vohmima kukuvad. Kui oled söönud midagi tõeliselt rammusat, tasakaalusta seda tervisliku toiduga ning püüa edaspidi tublim olla.

Pähklid teevad paksuks: pähklid sisaldavad küll ohtralt kaloreid ja rasva, kuid see rasv on tervislik. Samuti leidub pähklites valku, kiudaineid ning kasulikke mineraale, näiteks magneesiumi. Kuid pähkleid süües tasub tõesti piiri pidada. Piisab väikesest peotäiest päevas.

Greip ja seller põletavad rasva: rahvasuu räägib, et greip, seller ja lahja kapsasupp põletavad kaloreid ja aitavad kaalus alla võtta. Selleri söömine kulutab tõepoolest rohkem kaloreid, kui seller ise juurde annab – kuid tegelikult on see vahe imeväike ja kedagi saledaks ei tee. Kui asendad mõne rammusama toidu greibi või selleriga, võid kõhnemaks jääda küll, kuid mingi ime see pole.

Õigesti toitumine tähendab kolme võrdset toiduportsjonit päevas: kui Sa sööd vaid kolm korda päevas, on olemas oht, et Sinu toiduportsjonid kujunevad liiga suurteks. Kuna keha suudab korraga ära kasutada vaid piiratud hulgal toitaineid, siis sellest kaloraažist, mis hetkel on osutunud mittevajalikus ja nö üle jääb, moodustatakse rasv. Kui süüa aga kolme põhisöögikorra vahele paar suupistekorda, muutuvad ka põhilised söögikorrad väiksemaks ning keha, kasutades ära kõik saabunud kalorid, rasvkudet juurde ei tooda (sünteesi).

Seda loetelu võiks ilmselt jätkatagi, kuid ilmselt oleme neid põhilisemaid müüte me kõik kuulnud. Kui kellelgi on midagi lisada, siis võiks ta selle siia postitada ning katsuksime seda siis koos analüüsida, ümber lükata või õigeks tunnistada.

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

6 Comments

Add a Comment
  1. Kaal ilmselt ei lange Sul sellepärast, et kaloraaž on liiga madal! Porgandid ja muud juurikad ei ole siin üldse kurja juureks, vaid eeldan, et selleks on liigvähene heade rasvade hulk Sinu toidus. Reegel on, et kui langetad süsivesikute arvelt kaloraaži, pead seda kompenseerima heade rasvadega. Ehk siis treenivale inimesele, kes soovib keharasva arvelt oma kehakaalu vähendada, võiks toitainete suhe olla järgmine: rasvad 30%, valgud 20%, süsivesikud 50%. Kui soovid, et ma analüüsiks Sinu toitumist ning viiksin sinna sisse parandused ja soovitused, siis kirjuta mulle meilile!
    Jaksu!

  2. Jah, liigne süsivesik talletatakse organismis rasvana.

  3. kas see ongi siis tõsi et kui söön süsivesikuid siis see talletub ikkagi rasvaks.?

  4. Aga kuidas on sellega kui tarvitada vähese kaloraaziga toite aga keskmise süsivesiku sisaldusega juurvilju,ehk siis porgand ja tomat..Ma ise armastan kohutavalt porgandit ja tomatit.Käin 3-4 korda jõusaalis treenimas ja kaal ei lange ega lange pigem vahest tõuseb ja siis seisab?

  5. Jah, eks neid müüte ole igasuguseid ja see oleks ka selle blogi üks eesmärkidest-tekitada diskussiooni. Kui Sa leiad teemassepuutuvat materjali, siis ole hea, postita see siia või siis saada minu e-mailile, panen selle siia üles.

    Parimatega
    Raivo

  6. See jutt, et küllastunud rasvad tõstavad pikas perspektiivis halva koleterooli taset, on ka müüt. Esitan kõigile väljakutse otsida üks pikaajaline uuring, mis seda demonstreerib. Mina olen sellist kaua aega otsinud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme