TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

187 mõistet toidu, toitumise, toitainete ja enesehoolduse vallast: H … K

Hambakaaries (dental caries): häire, mis haarab hamba kõvakudesid, põhjustades nende lagunemist. Hambakattu kogunenud bakterid muundavad toidusuhkrud (nt sahharoosi) orgaanilisteks hapeteks. Viimased lagundavad hambakudesid. Kariogeensus näitab toidu või joogivõimet põhjustada kariogeenseid koldeid.

Hapupiimatooted (fermented milk beverages): nii nimetatakse piimast piimhappelise käärimise või segakäärimise tulemusena saadud toiduaineid. Siia kuuluvad jogurt, keefir, hapendatud pett, erinevad hapupiimad jne.

HDL (high-density lipoprotein): veres ringlevad väikesed ja suure tihedusega osakesed (partiklid), mille üks ülesanne on kolesterooli tagasitransport kudedest maksa.

Hemoglobiin (hemoglobin): punase värvusega raudasisaldav valk erütrotsüütides, mille põhiülesanne on hapniku transport kopsudest kudedesse.

Homeostaas (homoeostasis): organismi normaalse sisekeskkonna füsioloogiline tasakaal, mis säilib tänu kohanemisreaktsioonidele. Toitainete piisav saamine toiduga on väga oluline mõjur homeostaasi tagamisel.

Hormoonid (hormones): sisenõrenäärmetes kesknärvisüsteemi kontrolli all toodetavad regulatoorsed signaalmolekulid. Neid eritatakse näärmest otse verre, lümfi jne ja transporditakse sihtrakuni (toimekohani).

Hüaluroonhape (hyaluronic acid): rakuvälise materjali osa, mis seob rohkesti veemolekule ja moodustab rakkude vahele viskoosse geelstruktuuri. Struktuur toestab ja liidab rakke, toimib biofiltrina takistades mikroobide, suurte molekulide ja kahjulike ainete pääsu rakkudesse. Hüaluroonhapet esineb rohkesti kõhres, liigesevõides (annab sellele määrdelised omadused), silma klaaskehas, nahas. Kosmeetikatööstuses lisatakse kreemidele, et tõsta naha niiskusesisaldust hüaluroonhape seob rohkesti vett).

Hüpoallergiline (hypoallergenic): märge kosmeetikatoodetel, mille naturaalsetel koostisosadel puudub allergiline toime.

Imendumine (absorption): protsess, milles toidu seedimise lõpp-produktid võetakse soolest läbi soole limaskesta verre ja lümfi.

In vitro: ladina keelest, tähendab “katseklaasis”. Terminit kasutatakse väljaspool organismi toimuva bioprotsessi uurimisel.

In vivo: ladina keelest. Reaktsiooni või protsessi uuring elava organismi tasemel.

Inuliin (inulin): kasutatakse funktsionaalses toidus (vt vastav termin). Inuliin soodustab seedekulglas kasulike piimhappebakterite paljunemist. Olemuselt kõrgmolekulaarne taimne varusüsivesik (koosneb fruktoosijääkidest, rohkesti leidub korvõielistes, nt maapirnis).

Insuliin (insulin): kõhunäärme hormoon. Tema süntees suureneb toitumisjärgselt. Insuliin langetab veresuhkru taset põhiliselt kahel viisil. Esiteks, soodustab glükoosi võtmist lihaskoerakkudesse ja rasvkoerakkudesse. Teiseks, soodustab glükoosi tarbimist rakkudes ja talletumist glükogeenina.

Jahu töötlemisained (flour improves): ühendid, mis parandavad jahu küpsemisomadusi ja värvust ning soodustavad säilimist. Näiteks kaltsiumsulfaat (E 516).

Kalaõlid (fish oils): peamiselt merekaladest saadud õlid (ka kapslite vormis), mida kasutatakse rikastamaks dieeti n-3 polüküllastamata rasvhapetega.

Kali (root beer): see on pärmiga kääritatud jook, mida valmistatakse kas linnaste, jahu või leiva leotisest. Leotisveele lisatakse maitseaineid ja suhkrut. Tööstuslikult toodetakse kalja selleks spetsiaalselt küpsetatud kaljaleivast või virdest tehtud kaljakontsentraadist.

Kantserogeenne (cancerogenic): mõjur, mis kutsub esile vähi teket. (Kartsinogenees).

Karbamiid, kusiaine, uurea (urea, carbamide): lisatakse niisutajana kreemidesse. Toiduainena kasutatakse karbamiidi (E 927) kui jahu töötlemise ainet. Üks põhjustest, miks karbamiidi lisatakse mõnedele hambapastadele ja närimiskummidele, on see, et ta pärsib kariogeensete mikroorganismide elutegevust ja neutraliseerib happeid (kahe aminorühma tõttu). Karbamiid on aminohapete lõhustumise normaalne lõpp-produkt imetajates, väljutub uriiniga.

Karnitiin (carnitine): toidulisand (olemuselt vitamiinitaoline ühend), mis soodustab rasvhapete kasutamist/lõhustamist energeetilistel eesmärkidel inimorganismis.

Karotenoidid (carotenoids): taimerakkude antioksüdantsed kollased ja punased pigmendid, mis annavad küpsetele viljadele nende värvikuse ja tekitab ligimeelitavust loomade jaoks. Nende ülesandeks taimedes on ka kaitse valguse fotodestabiliseeriva toime vastu, osalemine energia ülekandes fotosünteesil (nt beeta-karoteen, lükopeen jt).

Karrageen (carrageenan): kasutatakse farmaatsia- ja toiduainetetööstuses (E 407) ning kosmeetikas kui geelimoodustavat ja tarretavat ainet. Seob rohkesti vett, moodustab püsiva tarrendi.

Keratiin (keratin): lisatakse kosmeetikas naha ja juuste hooldusvahenditele. Olemuselt niitjas ehitusvalk (leidub küüntes, juustes ja karvades).

Ketokehad (ketome bodies): inimorganismis tavaliselt väikestes kogustes sünteesitavad ained. Nälgimise ja puhul lihased, südamelihas, neerude koorollus, ka osaliselt aju kasutavad maksas toodetud ketokehi energiavajaduste rahuldamiseks.

Kergitusained (raising agents): ühendid, mille lagunemisel tekib gaas ja mis suurendavad toote mahtu. Näiteks söögisooda (E 500) ja ammooniumkarbonaat (E 503).

Keskmise ahelaga rasvhapped (medium-chain fatty acids): nad on kergesti omastatavad rasvhapped ning inimorganism lõhustab neid energeetilistel eesmärkidel (nt piimas leiduvad kaprüülhape ja kapriinhape jt). Nad on rasvhapped, mille ahelapikkus on 8…10 süsiniku aatomit.

Kitiin (chitin): kasutatakse lähteainena kitosaani (rasvasiduja, “rasvamagnet”) tootmiseks. Kitiini inimene ei seedi. Seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti ehitussüsivesik.

Kiudained (fibres): toidu kiudained on mitmekesine ühendite rühm. Siia kuuluvad tselluloos, hemitselluloos, fruktaanid, pektiinid, ligniin jt. Vesilahustuvad kiudained (pektiinid, inuliin jt) vähendavad glükoosi imendumist peensooles. Vesilahustumatud kiudained (tselluloos, E 460, ligniin jt) ei allu seedeensüümide toimele. Nad omavad aga olulist rolli suurendades toidukördi mahtu, kiirendades selle edasiliikumist peensooles, soodustades lima eritumist jämesooles ja mõjutades limaskestarakkude jagunemist. Tselluloosi osalisel lõhustamisel jämesoole mikroobide toimel tekivad orgaanilised happed, mis on vajalikud soole limaskestarakkude energiaks.

Kofeiin (caffeine): kohvis (ka tees, kakaos ja koolajookides) leiduv närvisüsteemi stimuleeriv alkaloid (suurendab uriini eritumist, tõstab vererõhku ja neutraalrasvade taset veres). Kasutatakse naha toonust tõstvate kreemide koostisosana.

Kolesterool (cholesterol): tsükliline alkohol. Leidub loomse päritoluga toidus ja inimorganismis. Täidab rida elutähtsaid ülesandeid inimorganismis. Kolesterooli ja rasvhappe ühend on lipiid ehk kolesteriid.

Koliin (choline): vähendades rasvade sünteesi vähendab koliin keharasva hulka (lipotroopne aine). Vajalik letsitiini ja närviülekande aine (atsetüülkoliini) sünteesil. Teda on teatud tingimustel vaja saada toiduga, mistõttu on arvatud vitamiinide hulka.

Kollageen (collagen): kasutatakse hooldusainena kosmeetikatoodetes ja lähteainena zelatiini tootmises. Kollageen seob rohkesti vett. Rakuvälisaine põhiline niitjas ehitusvalk. Tema kiuline struktuur vastab kudede ülesannetele (nt mõnevõrra erineva struktuuriga kollageenesineb nahas, luudes, kõõlustes jm).

Konservandid (preservatives): ühendid, mis pikendavad toote säilivust kas mikroobide arengu pidurdamisega või nende hävitamisega. Toidu lisaainete jaotuses tähistatakse konservante koodidega E 200… E 299.

Ksülitool (xylitol): magusamaitseline mitmealuseline polüalkohol (E 967). Pärsib kariogeensete mikroorganismide kasvu ja arengut, seetõttu kasutatakse närimiskummides. Pole inimesele kehavõõras ühend (leidub kasemahlas, banaanides, seentes jm).

Kunstlikud magusained (artificial sweeteners): kasutatakse toiduainetes nende magustamiseks. Enamik neist ei lõhustu organismis ja energiat ei anna. Nad on puhtsünteetilised ühendid (sahhariin, tsüklamaat, atsesulfaam K, perillartiin, P-4000 jne).

Käärimine (fermentation): toitainete osaline lõhustamine hapnikuvabas keskkonnas energia saamise eesmärgil. Käärimised on ka suuõõnes kariogeensete bakterite poolt teostatav suhkrute lõhustamine ning jämesooles toimuvad mikrobioloogilised anaeroobsed protsessid.

Küllastatud rasvad (saturated fats): neutraalrasvad (rasvad, mida iseloomustab küllastatud rasvhapete rohkus (toatemperatuuril enamasti tahked, nt seapekk).

Küllastatud rasvhapped (saturated fatty acids): rasvhapped, milles pole kaksiksidemeid (suhteliselt rääsumiskindlad).

Küllastamata rasvhapped (unsaturated fatty acids): rasvhapped, milles esineb vähemalt üks kaksikside (monoküllastamata rasvhapped) või mitu kaksiksidet (polüküllastamata rasvhapped).

Külomikronid (chylomicrons): osakesed (partiklid), mis imenduvad verre seedumisjärgselt. Nende ülesandeks on imendumisjärgne rasvhapete transport kudedesse.

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme