TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

187 mõistet toidu, toitumise, toitainete ja enesehoolduse vallast: L … N

Laksatiivne (laxative): lahtistava toimega ühendid. Näiteks polüalkoholid (ksülitool, sorbitool jne).

Laktoos (lactose): piimasuhkur (lõhustub peensooles ensüümi laktaasi toimel glükoosiks ja galaktoosiks). Kui on probleeme laktaasiga esineb piimasuhkru talumatus (vt vastav märksõna).

Lanoliin (lanolin): villavaha (toorvillas kuni 10%). Lanoliin ei lahustu vees, kuid seob rohkesti vett. Kasutatakse kosmeetikatoodetes niisutajana.

Leptiin (leptin): rasvkoe valkhormoon, mille hulk sõltub rasvkoe suurusest ja organismi energeetilisest seisundist. Toimides aju teatud keskustele vähendab ta ise ja suurendab organismi energiakulutusi.

Letsitiin (lecithin): kasutatakse bioaktiivse ainena kosmeetikatööstuses. Emulgaatorina kasutusel toiduainetööstuses. Kasutusel lisaainena E 322. Nimetus tuleneb munakollasest. Letsitiin on fosfolipiid (vt vastav termin).

LDL (low-density lipoprotein): veres ringlevad madala tihedusega osakesed (partiklid), mis varustavad kudesid kolesterooli ja rasvlahustuvate vitamiinidega.

Limonaadid (limonades): need on veest, siirupist või essentsidest valmistatud, aromatiseeritud ja gaseeritud magusamaitselised joogid, mis on mõeldud janu kustutamiseks.

Lipiidid (lipids): vees mittelahustuvad mitmekomponendilised orgaanilised ühendid. Lihtlipiidid (rasvad ehk triglütseriidid) koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Liitlipiididel (fosfolipiidid jt) ehitusse lisanduvad veel mitmed komponendid. Tsüklilistes lipiidides on alkoholiks tsükliline alkohol (nt kolesteriidis on alkoholiks kolesterool).

Lipoproteiinid (lipoproteins): veres ringlevad partiklid (osakesed). Koosnevad lipiididest, valkudest, antioksüdantidest, vabadest rasvhapetest, süsivesikutest. Veelembene pealispind muudab nad veres lahustuvateks. See võimaldabki nendes olevate ja vees mittelahustuvateühendite (nt lipiidid, toidust pärinevad rasvlahustuvad vitamiinid, vabad rasvhapped jt) transporti kudedesse ja maksa (vt ka HDL ja LDL).

Liposoomid (liposomes): spetsiaalse menetlusega valmistatud mikrokerakesed (peamiselt fosfolipiididest). Tänu lihtsustatud imendumisele kasutatakse neid ravimite, ensüümide jt toimeainete transpordiks sihtorganitesse. Liposoome kasutatakse ka kreemide valmistamisel toimeainete paremaks viimiseks nahka.

Lisaained (toidu lisaained) (food additives): lisa-ained ehk E-ained on loodusliku või sünteetilise päritoluga keemilised ühendid, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks. Ühel lisaainel võib olla mitmeid ülesandeid.

Loodusidentsed lisaained (industrial food additives): keemilise sünteesi tulemusena saadud ühendid, mis on nende looduslike analoogide täpsed koopiad. Siia kuuluvad nt sorbiinhape (E 200), bensoehape (E 210), sidrunhape (E 330).

Looduslikud lisaained (natural food additives): lisaainetena kasutatavad ühendid, mida eraldatakse looduslikust toormaterjalist. Inimese ainevahetusele üldjuhul probleeme ei põhjusta. Siia kuuluvad nt jaanileivapuujahu (E 410), karnaubavaha (E 903) jne.

Looduslikud toiduvärvid (natural food colorants): taimsest materjalist eraldatud värvained, mida kasutatakse toiduainele soovitud värvuse andmiseks (nt E 140 ehk klorofüll, E 160 ehk beetakaroteen).

Lühikese ahelaga rasvhapped (short-chain fatty acids): nad on kergesti omastatavad rasvhapped ning inimorganism lõhustab neid energeetilistel eesmärkidel (nt äädikhape, propioonhape, võihape). Nende ahelapikkus on kuni 6 süsiniku aatomit.

Lõhna- ja maitsetugevdajad (flavours enhancers, taste enhancers): Ühendid, mis võimendavad toidule omast loomulikku maitset ja/või lõhna (nt glutamiinhape ja glutamaadid E 620…E 625).

Maatrikstoidud (matrix food): maatrikstoidud on tootmisjärgselt kujunenud teatud sisestruktuuriga toiduained (juust, kondiitritooted, jäätis, vorst jne).

Mahuained (bulking agents): ühendid, mis suurendavad toidu mahtu ilma energiasisalduse (kalorsuse) olulise tõstmiseta. Näiteks tselluloosi teisendid E 460…E 466.

Makrotoitained (macronutrients): inimtoidus olevad süsivesikud, rasvad, valgud, vesi.

Maltitiool (maltitiol): kasutatakse magustajana (E 965) mõnedes karastusjookides ning puuviljakonservides ja hammastele kahjututes kompvekkides.

Maltoos (maltose): liinasesuhkur (tekib näiteks tärklise hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis või ka tärklise seedimise vaheproduktina).

Mannitool (mannitol): magus polüalkohol (E 421), mis on kasutusel kui tehismagustaja ja paakumisvastane ühend.

Margariin (margarine): margariinid on segu, mis koosnevad rasva- ja veefaasist ja milles piimarasva sisaldus jääb alla 3%. Rasvafaasi moodustavad tehnoloogiliste võtetega tahkestatud taimsed õlid ja/või loomsed rasvad ning rasvlahustuvad vitamiinid. Veefaasi koostises on vesi, rasvavaba piim, hapupiim ja erinevad paksendajad. Segu stabiliseeritakse erinevate emulgaatoritega, nt letsitiini või rasvhapete mono- ja diglütseriididega. Happesust reguleeritakse tavaliselt sidrunhappega, säilivus tagatakse kaaliumsorbaadi lisamisega.

Melatoniin (melantonin): melatoniin (“unehormoon”) reguleerib une ja ärkveloleku vahekorda, biorütme. Inimorganismis tekib põhiliselt peaajus paiknevas käbinäärmes aminohappest trüptofaanist.

Metabolism, ainevahetus (metabolism): inimorganismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide kogusus.

Mikrotoitained (micronutrients): inimtoidus olevad vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid.

Mineraalveed (mineral waters): mineraalveeks loetakse põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide, orgaaniliste ühendite jms rohke sisalduse või muude omaduste (radioaktiivsuse, pH, temperatuuri) tõttu ravitoime. Vees lahustunud soolade hulk peab geoloogilises mineraalvees küündima vähemalt ühe grammini liitri vee kohta.

Mitteküllastatud rasvad (unsaturated fats): rasvad , mida iseloomustab küllastamata rasvhapete rohkus (toatemperatuuril vedelad, nt taimeõlid).

Monelliin (monellin): umbes 3000 korda sahharoosist magusam valk, mida leidub Gineas, Nigeerias ja Kongos kasvava ronitaime Dioscorephyllum cumminsii viljades. Monelliini sünteesi kodeeriva geeni sisestamisel tomati- ja salatitaimedesse on saadud biotehnoloogiliselt magustatud tomatid ja salatid.

Mutageenid (mutagens): bioloogilised, füüsikalised või keemilised mõjurid, mis põhjustavad juhuslikke muutusi organismide pärilikkuses.

Mõdu (mead beverages): see on pärmseente kaasabil veest ja meest valmistatud kääritatud alkoholi sisaldav jook, mis kuulub inimkonna esimeste alkohoolsete jookide nimistusse.

Nälgimine (starvation): kestev sundpaus toidutarbimises või toitainete imendumises. Pikemaajaline nälgimine pole kahjutu.

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

Updated: 11 jaanuar, 2011 — 09:18

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme