Ei ole vist väga halb mõte meelde tuletada või üle rääkida nii reeglid, kuidas käituda jõusaalis. Enamikel klubidel, millel on koduleht, on reeglid ka selgelt välja kirjutatud, kuid paljudel siiski mitte. Kuidas siis käituda jõusaalis, et oleks nii endal kui teistel turvaline?

Trenni minnes jäta oma halb tuju, kui Sul juhtub see olema, koju või äärmisel juhul garderoobi. Mossis ja torssis olekuga pärsid Sa kindlasti oma treeningut ja selle edenemist, kuid võid mõjutada ka kaastreenijaid. Suhtu kaastreenijaisse lugupidavalt, ära sega neid, kõnetades neid siis, kui nad parasjagu harjutust sooritavad. Ka pole viisakas „virvendada“ peegli ees, kui keegi seal just parasjagu treenib – natuke ootamist ei tee Sinu trenni oluliselt pikemaks, kuid võib rikkuda teise inimese jaoks olulise soorituse.
Kui Sa pole kindel harjutuse õiges ja korrektses soorituses, siis küsi kindlasti nõu treenerilt, sama käib ka treeningseadmete üldise kasutamise ning nende reguleerimise kohta.

Kindlasti kasuta treeningseadmeid vastavalt kasutusjuhendile, mille leiad treeningseadme küljest. Kui Sa ka siis pole õiges soorituses kindel, siis taaskord on abiks treener.

Enne, kui kavatsed hõivata mingi treeningseadme või kangi/hantlid, uuri viisakalt, kas keegi teine seda hetkel ei kasuta.

Kasutatud spordiinventar, mis pole just põranda küljes kinni (kang, kangikettad, hantlid) aseta oma kohale tagasi. Ei ole vaja neid ripakile jätta, vaid pane nad sinna, kust ka teistel on neid lihte ja turvaline leida ja kasutada.

Ära loobi treeningvahendeid, eriti käib see hantlite kohta. Kusagil sõbra poole vaadatud nn hardcore treeningvideo järeleaimamine ei ole kindlasti tänapäevastes jõusaalides teretulnud. Lisaks tahavad ka teised kliendid samu hantleid kasutada ning isegi terasest ja vastupidavast kummist valmistatud vahendid purunevad ajapikku.

Kindlasti ei kuulu jõusaalitreeningu juurde ujumisriided, paljas ülakeha, välisjalatsid või rannaplätud – trenniriietest kirjutasin ühes varasemas sissekandes.

Pea kinni elementaarsest hügieenist – pärast seadmel treenimise lõpetamist pühi enda järelt pink higist, kasutades selleks higirätikut või ka kätepaberit. Vajadusel pühi üle ka kang ja/või hantlid (ning ka kardioseadmed)  – ei ole just meeldiv järgmise treenijana haarata pihku higist ligedad hantlid või sattuda masinale/pingile, mille nahkpolstrit mööda jooksevad alla higinired. Ka võiks parfüümitamine jääda pärast trenni – treenima tulles võiksid ennast mitte lõhnastada!

Taunimistväärt on jõusaalis mobiiltelefoniga lobisemine – jäta see parem garderoobi või kui tõesti muudmoodi ei saa, siis eemaldu keskkonnast, kus treenid, kui on vaja hädasti helistada.

Kui Sul on soov ennast või oma sõpra fotografeerida, siis ole kindel, et spordiklubi personalil selles vastu midagi ei ole. Igaks juhuks poleks paha küsida ka kaastreenijatelt, kes ligiduses harjutavad – paljudele ei meeldi ka juhuslik pildilejäämine.

Igatahes – nüüd peaks olema enamus reegleid, nii kirjutamata kui kirjutatuid, üles märgitud. Kui Sulle meenub midagi, siis anna mulle teada, lisan siia juurde.

Ja ei läinudki kaua aega, kui Erki Mitt lisas omapoolse täienduse: “Mina lisaks siia veel, et kui parasjagu on jõudehetk siis võiks ilusasti oma tagumiku masina pealt lahti ajada, et mõni järjekorras seisja saaks ka ehk vahele kokkuleppel harjutusi teha. Samuti omavahel muljetamine ja lobin segab- jumal tänatud, et saab klappidest muusikat kuulata. Siis ei tasuks 7 pöialpoisil koguneda ühe aparaadi ümber vaatamaks kui tugev on tema sõber. Suhteliselt segav on ka kui mõned teevad oma poksiliigutusi sul täpselt selja taga või kergejõustiku kuivtrenni masinate vahel- enamik kohtades on olemas selleks venitusala. ..ja jumala eest- kui tõesti viimased kordused on rasked ja muud moodi ei saa maksimumi kätte siis olgu..tuleb sealt üks urin..aga iga kordusega pole ju vaja ometi metslooma hääli tekitada:D”

Kott pakitud, uksest välja ja klubi poole teele. Pole tähtis, kuidas sinna jõuad – peaasi, et kohale jõuad. Muidugi, kui võimalik, siis mine jala, saad enne kohalejõudmist juba sooja sisse ja vere käima.

Riided vahetatud ja saali ning ära siis unusta treeningruumi kaasa võtmast väikest rätikut ja veepudelit, kapivõti anna kas adminnile või pista kusagile pisikesse taskusse. Oma spordikotti pole mõtet saali tirida, kuigi paljud seda teevad. Kui ta on Sul nii suur ja riidekappi ei mahu, siis võimalusel jäta administraatori juurde, üldiselt on nad vastutulelikud ja lubavad seda. Või siis on kapp liiga väike…

Trennis on Sinu ülesanne lihtne – kuulata, teha järele ja küsida, kuid midagi arusaamatuks jääb. Kuigi hea treener teab juba ette, millised võivad olla algaja jõusaalikülastaja korduma kippuvad küsimused ning püüab nendele juba treeningu käigus ja ülesandeid selgitades vastuse anda. Kindlasti on Sul esialgu raske hoomata korralikku tehnikat ja harjutuse sooritust, kuid kui Sa aru ei saa, siis muudkui küsi aga üle ja palu treeneril uuesti harjutus ette näidata. Oleks palju tahta, et Sa esimese korraga absoluutselt kõigele pihta saaksid, kuid kuna reeglina on esimene juhendamine klubidel tasuta, siis katsu sellest pigistada maksimum. Vajadusel pane isegi kirja – mul omal on olnud mitmeid kliente, kellega trenn venis arvatust pikemaks, kuna nad märkisid harjutuste kirjeldused omale üles. Seda ei saa kellelegi pahaks panna, sest kõik me alustame kusagilt ning nii ka Sina.

Ideaalne treeningu ülesehitus – kerge soojendus vastaval kardioseadmel ca 10 minutit, millele peaksid järgnema lihtsamat sorti võimlemisharjutused (painutused, sirutused, kerged venitused) ning siis harjutuste kallale. Erinevatel treeneritel on välja kujunenud erinev strateegia – kes on arvamusel, et algajad peaksid harjutama vaid plokkmasinatel, kes leiab, et vaid kangide ja hantlitega ning kolmas tüüp kombineerib neid kahte. Kindlasti peaks treener välja selgitama harjutused, mis Sulle sobivad või ei sobi, selleks tuleks need lihtsalt läbi proovida ja kui Sulle ei meeldi/ei sobi, siis tuleks seda kindlasti öelda ja lasta treeneril leida Sulle alternatiiv. Korduste ja seeriate vahepeal peaksid ideaalses trennis oma koha leidma ka venitusharjutused ning trenni lõpuks võiks olla omal kohal taaskord kardioseadme ekspluateerimine – rahulikus tempos. Trenni ametlikuks lõpuks võiks olla või peaks olema treeneri kinnitus, et said oma esimese trenniga hästi hakkama ning et äsja läbitehtud treeningkava paneb ta nüüd kirja ja saadab Sinu e-mailile või annab selle Sulle paberil.  Enamikes klubides on võimalik hoida oma kava klubi kontoris eraldi kaustas, kus siis trenni tulles saad selle võtta ja harjutused/venitused meelde tuletada – kasuta seda võimalust! Ja üldse katsu treenerit ekspluateerida nii palju, kui võimalik, sest selleks ta seal ju ongi!

Jõudu ja jaksu Sinu esimesel jõusaalitreeningul ning kui vajad konkreetsemat infot (treeningkavad, toitumiskavad jne), siis kirjuta mulle ja vaatame, mis teha annab!

Lõpp.

Nonii, esimene sissejuhatav klubikülastus edukalt üle elatud, jupike teed taas käidud ning loodetavasti ka 10x targem. Ja nagu öeldud, siis spordipoodi riideid soetama, seda muidugi eeldusel, kui Sa

• oled oma vanadest trenniriietest välja kasvanud;
• koid või hiired on nendele augud sisse söönud, kuna nad pole Sul pikemat aega kasutust leidnud;
• leiad, et Su vanad trenniriided pole piisavalt moekad ja lihtsalt vajavad väljavahetamist;
• või siis on lisaks veel mõni muu põhjus.

Eks kõik ole kinni rahakotis, milliseid riideid Sa endale lubada saad, tahad ja võid. Kuid kindlasti peaksid vaatama, et riided oleksid seljas mugavad, kusagilt ei hõõruks ehk ei oleks liiga kitsad, oleks kergesti pestavad, kuid peamine – nad peavad Sulle meeldima ja sobima. Öelge, mida tahate, kuid isegi trenniriided lisavad motivatsiooni ja annavad enesekindlust juurde, nii kummaline kui see ka pole. Nagu muudegi riietega, nii annab ka trenniriietega peita oma keha puudusi ja tuua esile voorusi, tugevusi. Hea oleks omada kahte kuni kolme komplekti trenniriideid, siis ei tohiks nädala jooksul tekkida momenti a la „Pagan, kõik riided higised ja pesemata … „

Lisaks riietele peaksid vaatama ka jalanõude poole (kui kodus sobivaid pole) – jalanõud, mis sobivad jõusaali, peaksid olema kinnised, nö tossulaadsed ning tugeva ja madalamapoolse tallaga. Miks just nii? Eelkõige on peamiseks põhjuseks turvalisus – on ju jõusaal täis rauda, hantleid ja kange ning kettaid ja kui kogemata juhtud oma jala kusagile vastu rauakolu ära lööma, mis siis saab? Lähed klubiomanikele kaebama? Lisaks annab kinnine ja korralik spordijalats olulise stabiilsuse jalatrennides – kükkides, jalapressil jne – Su jalad ei libise põrandal või vastaval seadmel. Kindlasti välistavad kinnised spordijalatsid ka selle, et teised peaksid tundma Sinu jalgadest levivat odööri, kui oled juba tugevalt trenni teinud ja higistad. Nendelsamadel eelpooltoodud kahel põhjusel ei suuda ma ka ei treeneri ega tavakülastajana tolereerida nö „plätumehi“ ehk enamasti noori poisikeseohtu ja reeglina rind-biitseps treenijaid mehepoegi. Plätu on ikkagi rannajalats ja sinna ta ka jäägu.

Poleks paha soetada omale ka üks trennirätik (mitte saunalina, see peaks kuuluma Su trennikotti nagunii), vaid selline pisemat sorti rätik mõõtudega ca 30×50cm, mis oleks hea panna enda pea ja ülakeha alla, kui sooritad harjutusi lamades pingil. Lisaks sellele, et rätik välistab higi sattumise pingi polsterdatud pinnale ja säästab sellega pinki katvat (kunst)nahka, on see ka nii Sinu kui teiste treenijate suhtes oluline hügieeni seisukohalt – pole ju meeldiv visata ennast pingile, mille eelmine kasutaja on sinna jätnud Alaskasuuruse higilaraka. Kuigi enamikes kaasaegsetes spordiklubides on higi kuivatamiseks paberkäterätikud, siis olgem ausad – omaenda pehme rätik on kordades nahasõbralikum.

Jõusaalikindad – ei ole kindel, et neid kõigil päris algajatel vaja võib minna, kuid igaks juhuks siiski. Nende ülesanne oleks leevendada karmi raua hõõrdumist Sinu peopesa vastu, kuid ega nad villidest päriselt ikka ei päästa.

Veepudel – kui ei ole, siis osta omale ka üks veepudel. Sobib tavaline rattapudel või muu suvaline spordijoogi jaoks mõeldud pudel. Kõik, mida Sa jõusaalitrenni ajal vajad, on puhas ja gaasideta kraanivesi, ei muud.

Plätud (ranna/basseinijalatsid) – needsamad, millest enne juttu oli – üks paar võiks Sul neid siiski olla, kuid mitte jõusaali, vaid duširuumi tarbeks. Kliente käib palju ja erinevaid ning kunagi ei või teada, millises seisus ja kui terved kellegi jalad on ning ühiskasutatavad duširuumis on lihtne jalaseent või muud sarnast nakkust saada. Seega – parem karta kui kahetseda.

Ja loomulikult – et seda varandust oleks mugav kaasa võtta, peaks Sul olema üks korralik trennikott, kuhu see kõik ära mahub. Ei pea olema suur, kuid võiks sisaldada mõningaid taskuid klubipääsme, pesemisvahendite ja kõige muu vajaliku tarbeks. Igaks juhuks võid sinna kotti visata ka plaastreid, paar peavalutabletti – reeglina on need pisiasjad kõik ka klubides olemas, kuid kunagi ei või selles 100% kindel olla.

Ja ega siis midagi – trennikott kokku ja trenni!

Järgneb …