TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

Jalgrattasõit ja levinud vigastused

Jalgrattasõidu treeningutest ma rääkima-kirjutama ei hakka, kuna ei pea ennast selle ala spetsialistiks. Kui Sa tahad rattasõidutreeningu spetsiifika kohta rohkem teada saada, siis peaksid pöörduma vastava spetsialisti poole. Küll aga võin Sinuga jagada (refereeritult) Indrek Rannamaa (sporditeaduste magister, jalgrattaspordi spetsialist) kirja pandud vigastusi ja eksimusi, mis võivad kaasneda jalgrattasõidul ning milleks Sa peaksid igaks juhuks valmis olema (mitte et midagi sarnast peaks Sinuga kunagi juhtuma).

Ilmselt kõige rohkem kõigile teada-tuntud vigastus rattasõidu puhul on traumaatiline vigastus, mis on tekkinud kas treeningul kukkumise või siis liiklusõnnetuse tagajärjel ning millega kaasnevad suuremal või vähemal määral naha ning tugi-liikumiselundkonna kahjustused. Kui selline õnnetus juhtub treeningu käigus, siis on reeglina põhjuseks ebapiisav rattavalitsemise tehnika, oma oskuste ülehindamine ning ka oskamatus võimalikke ohusituatsioone ette näha.

Vältimaks aga sarnaseid kukkumisi liikluses, tuleks valida treeninguks spetsiaalsed jalgrattateed või siis vähese liiklusega teed, kanda erksavärvilisi sõiduriideid ning käituda teiste kaasliiklejate, eriti autojuhtide jaoks ettearvatavalt. ALATI tuleks kanda kiivrit ja kindaid!

Ülekoormusvigastused, mis on tingitud ülemäärasest treeningkoormusest, valest sõiduasendist. Toon siis välja enamlevinud ülekoormusvigastused ja nende põhjused:

Põlvevalud, mis on ülekoormusvigastuste hulgas kõige enam levinud. Miks? Sest valdava osa jõust pedaalimisel toodavad põlveliigest ületavad lihased ning liigutuse amplituud on samuti kõige suurem just põlveliigeses.

Valu põlve eesküljel = sadul liiga madalal ja/või ees ning suure ülekande ja madala pöördesagedusega sõitmine.
Valu põlve tagaküljel = liiga kõrge ja/või taga paiknev sadul.
Pöidade liiga lai või kannad sissepoole asend = vaevused põlveliigese siseküljel.
Valu põlve välisküljel = liiga kitsas pöidade asend või kannad väljapoole.
Ka ebasobiv riietus võib olla põlvevalu põhjuseks (jahe, tuuline, niiske ilm). Ehk siis: õige sõiduasend + sobiv riietus + jõukohane koormus = terved põlved!

Seljavalud – teine suur vaevuste grupp jalgratturitel. Selja – ja kaelavaevuste esinemissagedus suureneb vanusega. Seljavalu võib lokaliseeruda üla – või alaseljas ning sõltumata selle paiknemisest võib valu põhjuseks olla kas lihasväsimusest ja – jäikusest tulenev lihaspinge või siis on tegemist närvivaluga.

Põhiliseks seljavalude põhjuseks on kerelihaste väsimine ja pingesolek, mistõttu nõrgeneb nende lülisammast toetav funktsioon. Lihaste väsimine omakorda on tingitud korsetilihaste (kerelihaste) halvast treenitusest ning jalgratta mitteõigest seadistusest ja ebaõigest sõiduasendist (liiga pikk ja madal juhtraua asend). Seljahädasid soodustab ka pidev raske ülekandega sõitmine.

Kaelavalud – samuti põhjustatud lihaste väsimusest ja pingestumisest (liigmadal sõiduasend ja sellest tulenev pidev kaela ülesirutumine). Kael väsib ka, kui kiiver on liiga raske.

Pöiavaevused on tavaliselt tingitud pöialuude vahel kulgevatele närvidele avalduvast mehhaanilisest survest, mis soojema ilma korral avaldub jalatallal. Külma ilmaga võib see tingida pöidade tundetuks muutumise.
Selle põhjustena võiks välja tuua
·    kitsad rattakingad;
·    ülitugevalt jalga fikseeritud kingad;
·    sobimatu tallakujuga või pehme tallaga kingad;
·    mittetäielik jalatalla toestamine;

Käelabade „suremine“ ja valulikkus on tingitud juhtraualt tulevast survest ja vibratsioonist peopesadele ning randmetele. Selle vältimiseks, kuid pigem ehk leevendamiseks, on soovitatav kanda pehmendusega kindaid ning pidevalt muuta juhtraual käte asendit. Tihti võib liigset koormust kätele põhjustada ka liiga ees või siis ninaga allapoole asetsev sadul.

Sadulast tingitud vaevused, mis harrastuspostlastel esinevad, on valdavalt hargivahe piirkonna naha kahjustused. Siin võivad põhjusteks olla:
·    liiga kõrge või siis nina ülespoole sadul;
·    sobimatu sadulakuju ja –ehitus (liiga lai või kitsas);
·    sõidupükste mittekasutamine;
·    aluspesu kandmine sõidupükste all;
·    pesemata pükstega sõitmine;

Põhjusteks võivad olla ka jäigad reie tagakülje lihased, mis ei võimalda vaagnal liikuda ettepoole ja võtta asendit, mille puhul saaks toetuda istmikuluudele, ning koormus jääb rohkem tuharatele.
Kui see eelnev jutt Sind ei hirmutanud, siis palun – kasuta ära ilusaid suviseid ilmu ja mine kepikõndima või rattaga sõitma!  🙂

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme