TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

Kuidas seada eesmärke?

Kui Sa oled võtnud vastu otsuse hakata ennast aktiivsemalt liigutama, siis on oluline, et Sa tead, mida, kuidas ja millal Sa teed. Ei ole tähtis, kas Sinu valitud spordialaks või tegevuseks on jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd või niisama jalutamine – alati tee omale plaan ja sea eesmärk.
Eesmärke võib tinglikult jagada kaheks ehk lühemaajalisteks ja pikemaajalisteks eesmärkideks. Lühiajalised on need, mis on seotud lähimate nädalate ja paari – kolme lähima kuu tegemistega. Suur asi on juba see, kui inimene suudab ennast välja rattaga sõitma sundida kaks korda nädalas ning kolme – nelja nädala möödudes on võimeline sõidukordade arvu tõstma juba kolmeni. Või siis püüab lähema kuu jooksul loobuda suitsetamisest, alustades kõigepealt suitsetatavate sigarettide arvu vähendamisest päevakaupa. Pikemaajalisemateks eesmärkideks võiks aga juba liigitada osalemissoovi aasta pärast Tartu suusamaratonil või siis kaalu langetamise 10 kuu jooksul 20 kg võrra jne
Põhiline, mille vastu just algajad tervisesportlased eksivad, on eesmärkide vale püstitamine. Paljud kipuvad arvama, et olles paari kuu vältel mõned korrad kuus trenni teinud, on ta juba suur tegija ja valmis vastu võtma suurimaid väljakutseid ning püstitama kõrgeimaid eesmärke. Vale puha ja kaugel sellest ning oma väite tõestuseks võin tuua mõned näited. Usun, et paljud tunnevad siin ehk ennastki ära …
Enda ette püsti pandud eesmärk käib lõppkokkuvõttes üle jõu;
Liiga suur soov saavutada häid tulemusi kohe täna ja praegu;
Liiga lühike või olematu puhkuseperiood treeningute vahel;
Treening liiga üheülbaline;
On endale ette ahmitud liiga palju spordialasid (jõusaal, aeroobika, jalgratas, ujumine jne);
Liiga tugev treeningpartner ehk siis pole mõtet minna näiteks jooksma sõbraga, kellel kulub kilomeetri läbimiseks 2.50, kuid Sul on juba pärast esimest paarisada meetrit jalg pehme;
Kontroll
Kuidas aga kontrollida, kas liikumine eesmärgi poole on mõtestatud ja toimib? Kõige lihtsam vahend selleks on treeningpäevik, tavaline vihik. Pane sinna kirja oma treeningpäeva enesetunne, kehakaal, läbitud kilomeetrid või tõstetud raskused ja muud Sulle olulised parameetrid. Usu mind – paar nädalaga tekib sellest harjumus ja ühe kuu pärast on Sul hea tagasi vaadata ning jälgida oma arengu käiku. Hiljem saad neid andmeid väga edukalt kasutada oma treeningute analüüsiks ning selle alusel seada omale uusi ja kõrgemaid eesmärke.

Kuidas seada eesmärke?Kui Sa oled võtnud vastu otsuse hakata ennast aktiivsemalt liigutama, siis on oluline, et Sa tead, mida, kuidas ja millal Sa teed. Ei ole tähtis, kas Sinu valitud spordialaks või tegevuseks on jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd või niisama jalutamine – alati tee omale plaan ja sea eesmärk.

Eesmärke võib tinglikult jagada kaheks ehk lühemaajalisteks ja pikemaajalisteks eesmärkideks. Lühiajalised on need, mis on seotud lähimate nädalate ja paari – kolme lähima kuu tegemistega. Suur asi on juba see, kui inimene suudab ennast välja rattaga sõitma sundida kaks korda nädalas ning kolme – nelja nädala möödudes on võimeline sõidukordade arvu tõstma juba kolmeni.

Või siis püüab lähema kuu jooksul loobuda suitsetamisest, alustades kõigepealt suitsetatavate sigarettide arvu vähendamisest päevakaupa. Pikemaajalisemateks eesmärkideks võiks aga juba liigitada osalemissoovi aasta pärast Tartu suusamaratonil või siis kaalu langetamise 10 kuu jooksul 20 kg võrra jne

Põhiline, mille vastu just algajad tervisesportlased eksivad, on eesmärkide vale püstitamine. Paljud kipuvad arvama, et olles paari kuu vältel mõned korrad kuus trenni teinud, on ta juba suur tegija ja valmis vastu võtma suurimaid väljakutseid ning püstitama kõrgeimaid eesmärke. Vale puha ja kaugel sellest ning oma väite tõestuseks võin tuua mõned näited.

Usun, et paljud tunnevad siin ehk ennastki ära …

– Enda ette püsti pandud eesmärk käib lõppkokkuvõttes üle jõu;
– Liiga suur soov saavutada häid tulemusi kohe täna ja praegu;
– Liiga lühike või olematu puhkuseperiood treeningute vahel;
– Treening liiga üheülbaline;
– On endale ette ahmitud liiga palju spordialasid (jõusaal, aeroobika, jalgratas, ujumine jne);
– Liiga tugev treeningpartner ehk siis pole mõtet minna näiteks jooksma sõbraga, kellel kulub kilomeetri läbimiseks 2.50, kuid Sul on juba pärast esimest paarisada meetrit jalg pehme;

Kontroll

Kuidas aga kontrollida, kas liikumine eesmärgi poole on mõtestatud ja toimib? Kõige lihtsam vahend selleks on treeningpäevik, tavaline vihik. Pane sinna kirja oma treeningpäeva enesetunne, kehakaal, läbitud kilomeetrid või tõstetud raskused ja muud Sulle olulised parameetrid.

Usu mind – paar nädalaga tekib sellest harjumus ja ühe kuu pärast on Sul hea tagasi vaadata ning jälgida oma arengu käiku. Hiljem saad neid andmeid väga edukalt kasutada oma treeningute analüüsiks ning selle alusel seada omale uusi ja kõrgemaid eesmärke.

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme