TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

Mida võiksid naised teada spordiklubisse minnes? Vol. 2

Jätkan siis sealt, kus eelmisel korral jutt pooleli jäi …

Kui aga siiski ollakse kahevahel – minna või mitte minna, siis lükkaksin heameelega ümber mõned müüdid, mis on tekkinud inimeste teadmatusest ning tekitavad siiamaani teatud vastuseisu jõusaalitreeningutele just naiste poolt.

Lisaks sellele, mis kord juba eelnevalt sai mainitud nagu teeks jõusaalitreening naised liiga lihaseliseks, on liikvel veel mitmeid kuulujutte, mida ei tasuks siiski tähele panna. Üks neist oleks väide, nagu teeks jõusaalitrenn rinnad suure(ma)ks. Vale puha – kuna naiste rinnad koosnevad peamiselt rasvkoest, on neid lihtsalt treeningu abil suurendada võimatu. Tegelikult on isegi nii, et kui keha rasvaprotsent peaks langema alla 15 – 12%, hakkavad rinnad oma suurust kaotama. Kuid kuna lihastreening suurendab seljalihaseid, siis on antud väide ilmselt seotud rinna ümbermõõdu kasvuga. Rinna enda korv tegelikult ei suurene. Ainus viis rindade suurendamiseks on kas minna rasva või siis paigaldada rinnaimplantaadid.

Ollakse ka arvamusel, et jõutreening teeb kangeks ja puiseks. Tegelikult on asi täpselt vastupidi – kui sooritad kõik harjutused täisamplituudiga, siis painduvus suureneb. Sellised harjutused nagu hantlite lennutamised, hantlitega surumine, sirgete jalgadega jõutõmme ja lõuatõmbed venitavad lihaseid liigutuse alumises faasis. Kui sooritada harjutusi õige tehnikaga, siis lihaste elastsus ja venivus paranevad oluliselt.

Väidetakse ka, et tehes jõusaalireeningutega lõpparve, muutuvad lihased rasvaks. Samamoodi võiks tõmmata sellisel juhul paralleeli kulla muutumisele plekiks või mõneks muuks metalliks. Lihased ja rasv on kaks absoluutselt erinevat tüüpi kude. Mis aga tihti juhtub on see, et loobudes jõusaalitreeninguist hakkab inimene kaotama lihasmassi ning tavaliselt kaob kontroll ka oma toitumise üle. Ning halvad toitumisharjumused kombineerituna vähese liikuvuse ja aeglustuva ainevahetusega loovad tihti mulje, et lihased muutuvad või on muutunud rasvaks. Reaalsus on aga järgmine – lihasmass on pidevas vähenemises ning rasva ladestub üha enam ja enam.

On ka vastupidine teooria eelmisele ehk siis legend räägib, nagu suudaks jõusaalitreening muuta rasva lihasteks. Alkeemikud on ammustest aegadest peale proovinud suvalistest metallidest toota kulda, kuid kas kellelgi on see ka õnnestunud? Tegelikult mis toimub – jõutreeninguga saavutatakse lihakskasv ning kardiovaskulaarse treeningu ja toitumusega väheneb rasv. Rasvkude ja lihaskude on totaalselt erinevad koed ning üht ei saa muuta teiseks.

Paljudele on püütud sõbrannaderingis ka selgeks teha, et naised peaksid tegema vaid kardiotreeningut ning tõstma raskusi vaid juhul, kui nad  (raskused) on väga kerged (sic!). väidan siinkohal, et nimetatud teooria ei pea absoluutselt paika. Miks? Sest sooritades vaid kardiotreeningut, põletate kütusena nii rasva kui ka lihaseid. Seetõttu peab tegema ka lihastreeningut, et lülitada sisse anaboolsed protsessid ning vältida lihaste kasutamist kütusena. Tasub meeles pidada, et jõusaalis treenitud lihased aitavad paremini saavutada eeskujulikumat füüsist.

Naised, kes tegelevad vaid kardiotreeninguga, peavad nägema äärmiselt palju vaeva saavutamaks väljanägemine, mida nad soovivad. Samamoodi oleks rumalus ka väga kergete raskustega treenimine – lihased reageerivad pingutusele, kohanevad ning väga kergete raskustega treenides pole organismil põhjust muutumiseks.

Tulles tagasi meie jutu alguse juurde, siis enne treeningsaali minemist peab igaüks teadma oma eesmärke, mida tahab saavutada, kas siis massiivset lihaskonda või sihvakat keha ja muskulatuuri. Vastavalt sellele tuleks panna (või siis lasta seda teha treeneril) paika ka oma treeningkava.

Kui eesmärk on kasvatada lihasmassi ja saada juurde jõudu, siis korduste arv seerias jääb 8-12 ja see 8-12 kordust tähendab seda, et harjutuse sooritamisel viimaste korduste aeg lihas “põleb”. Tuleks võtta sellised raskused, millega ei jõuakski teha rohkem kui maksimaalsed 12 kordust. Trenn on see, kus sõna otseses mõttes lõhutakse ja rebestatakse lihasrakke ning mida suuremad on koormused (raskused), seda rohkem lihaskiude vigastatakse. Trennijärgselt hakkavad needsamad lõhutud lihasrakud aga taastuma ja tervenema, uuenem, et järgmisel treeningul olla valmis taluma sama suuri või veel suuremaidki raskusi. Ehk siis – lihas kasvab ja areneb treeningjärgsel perioodil, puhkuse ajal, mis toob meid tagasi toitumise juurde –  toit peab olema tervislik, tasakaalustatud ja kvaliteetne.

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

2 Comments

Add a Comment
  1. Tänud tähelepanu juhtimast 🙂

  2. Plekk ei ole metall. Plekk on õhuke metall-leht. Kullast võib ka plekki teha, nii et halb näide. Muidu hea artikkel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme