Jätkan eelmisel korral alustatud postitust.

Mis saab aga siis või kuidas käituda siis, kui Sul on plaan veel rohkem oma kehakaalu alandada? Kas on võimalik langetada (alandada) oma kehakaalu näiteks 30 … 50 kg võrra? Seda muidugi juhul, kui Sa peaksid kaaluma 130 … 150 ja enamgi kilo.

Muidugi on võimalik, kõik siin ilmas on võimalik. Küll aga pead Sa teadma, kuidas seda teha ning üks, mis kindel – tervislikult ja teadlikult toitudes ei ole see kindlasti mitte ei 6 kuu ega ka ühe aasta projekt, vaid selles peab kujunema Sinu elustiil kuni Su elupäevade lõpuni!

Muidu on kogu vaev, mis eesmärgi nimel nähtud, lihtsalt maha visatud. Suur ja liigkiire kaalukaotus, eriti just see viimane ehk siis liigkiire kaalukaotus, vähendab aga olulisel määral ja üsna tugevasti Sinu töövõimet, keskendumisvõimet ning kindlasti suurendab ka vastuvõtlikkust haigustele (külmetushaigused, köha, nohu jne). Ja kellele meeldiks, kui teda peetaks kergelt öeldes „piduriks“ – inimeseks, kes pole just mitte „kõige teravam pliiats“ karbis jne?

Olen sama asja täheldanud sportlaste puhul, kes enda võistlusvormi viimiseks peavad alandama oma kaalu läbi rasvaprotsendi vähendamise, kaotamata sealjuures olulisel määral lihasmassi. Sa ilmselt juba taipad, kellest on jutt … Jah, just nimelt – kulturism on see sport ning seal on eredalt näha, mis toimub inimesega dieedi lõppfaasis. Piltlikult öeldes: küsida dieedi viimastel nädalatel võistlusteks valmistuva sportlase käest näiteks kui palju on 8 ruudus, jäävad nad tihtipeale Sulle vastuse võlgu. Ok, see oli tegelikult väga drastiline näide, nii hulluks asi ikka ei lähe, kuid süsivesikute alatarbimise tõttu on neil tihtipeale olukordi, kus nad ei suuda kiirelt vastu võtta otsuseid ja kus kasvõi naljast arusaamiseks kulub tükk aega . Aga see selleks, tegemist oli lihtsalt äärmusliku näitega.

Paljudel juhtudel annavad inimesed alla lihtsalt puhtpsühholoogilistel põhjustel, tahtejõust jääb vajaka! Kõigile ei ole antud vastu pidada ning sageli inimesed murduvad. Senine kontrollitud toitumine asendub kas avaliku või salajase õgimisega. Viimasel puhul on muidugi pärast hea süüdistada dieedi mittetoimet, sest keegi ju ei näe, kuidas Sa öösel, kui kõik magavad, külmiku kallale hiilid ning valimatult toitu sisse ahmid.

Seega – tee omale plaan, jaga kaalulangetamine vastavalt püstitatud eesmärgile etappideks (perioodideks), lase organismil kohaneda ning peamine – ÄRA KIIRUSTA! Mis kiirelt läinud, see ka kiirelt tuleb (või oli see vastupidi?).

Ja kindlasti, kui Sa pole oma teadmistes kindel, konsulteeri spetsialistiga! Ning et olla enda vastu aus ja suuta kinni pidada seatud plaanist, peaksid Sa enda jaoks defineerima ja leidma ka oma nõrgad küljed. Mis põhjusel Sa mingile kiusatusele järgi andsid või millisel põhjusel Sa oled võimeline seda tegema? Mida teha selleks, et murdumismomente üle elada, neid edasi lükata või hoopiski vältida? Kuidas saaks treening toetada Sinu kaalualandamist? Jne jne jne … Mõtlemisainet on siin Sulle kuhjaga, kuid peamine on teha asjaga algust!

Sellele pole ideaalset vastust ning ühest lähenemist. Soovitatakse süüa vähemalt kolm korda päevas, kuid on kuulda ka nõuandeid süüa kuus korda päevas. Vastuseks saab olla ilmselt kompromiss, mida ise oled valmis tegema ideaalse ning sinu reaalsete võimaluste vahel. Kui sul pole probleeme oma kehakaalu ning strateegiliste ümbermõõtudega, siis ei ole vahet, võid süüa ka 2 .. 3 korda päevas.

Kui su kehakaal on rohkem kui normaalne ehk siis üle normi, hakkab harva söömine toimima sinu kahjuks. Söögikordi on vähe, kahe harva söögikorra vahel läheb kõht väga tühjaks ning kui kõht on väga tühi, siis inimeseloom on juba niimoodi loodud – süüakse rohkem kui vaja, süüakse üle!

Kui aga organismi saab korraga ja ühes söögikorras liigselt kaloreid, siis sellevõrra lihtsam on tal liigne kogus tallele panna. Suure toidulaari saabudes paneb ta osa kõrvale, kuna tema (organismi) võime on piiratud ning ta ei suuda kogu saabunud energiat korraga ära kasutada. Ja talletatakse rasva näol. Isegi tervislikust toidust, kui seda ahmida sisse palju korraga, moodustub samamoodi kui rämpstoidust rasvkude.

Kokkuvõtteks – ülekaalulisuse puhul oleks ideaalne teha 3 suuremat toidukorda ning nende vahele 2 snäkikorda. Suurte söömiste vahe võiks olla 3…5 tundi. Snäkkide eesmärgiks oleks tekkidavõiva näljatunde kustutamine, mistõttu on põhisöögikordade ajal isu väiksem. Kõik see toob kaasa ainevahetuse kiirenemise (organism saab suhteliselt pidevalt uut kütust peale ning ta ei pea midagi salvestama) ning seetõttu hakkab ka rasvkude vähenema. Ainevahetuse kiirenemine tähendab seda, et süües isegi kaloririkkamaid eineid püsib kehakaal samana või isegi langeb.

Kindlasti peaks ennast harjutama sööma kindlatel kellaaegadel ning seda vaatamata sellele, kas teed lisaks ka veel trenni või ei. Trenni tehes tuleb söögikorrad muidugi sünkroniseerida trennidega, et liigselt laetuna mitte trenni minna. Samas tasuks meeles pidada, et kui siiani oled harjunud sööma 1..2 korda päevas, siis EI TOHI kohe üle minna 5..6 söögikorrale. Esimeseks sammuks võiks siiski olla vaid ühe söögikorra lisamine ning sealt siis liikuda edasi alles siis, kui kolmest söögikorrast on saanud harjumus. Kõik peab käima mööda loomulikku rada.

Ilmselt ei ole sageli võimalik ka minutilise täpsusega süüa, kuid siinkohal ei tasuks samuti endale lasta sellest probleemi tekitada. Peamine oleks, et söögikord võiks mahtuda tunniajase nihke sisse ja kui enne põhisööki tekib siiski väljakannatamatu näljatunne, siis leia see paar minutit ja ampsa kas batooni või söö jogurtit. Kui sul tekib aga siiski olukord, kus toidukord jääb vahele, on organism taas sundseisus ja teadmatuses. Ta nimelt ei oska arvata, millal tuleb järgmine laar toitu ja püüab juba kättesaadud toitu salvestada nö „mustadeks päevadeks“. Ja kui süüa, siis ikka süüa – ära loe selle kõrvale ajalehte või raamatut, vaid keskendu antud tegevusele!