Kui siin juba eelmises teemas läks jutt lihasmassi kasvatamise peale, mis on suures osas jõusaali rida, siis ei teeks paha kirjutada ka sellest, kuidas jälgida oma tulemusi, kuidas neid analüüsida, kuidas kirja panna ning milliseid järeldusi sellest peaks oskama teha. Mis võiks olla selleks parem abimees kui treeningpäevik. Ning treeningpäevik ei ole Sinu abiline mitte ainult lihasmassi kasvatamise jälgimisel, vaid absoluutselt igasuguse treeningu puhul, olgu selleks siis kas kõndimine, jooksmine, ujumine, jalgrattasõit – mis iganes liikumisharrastus.

Igaüks võib vastavalt oma soovile välja mõelda talle sobiva kujundusega treeningpäeviku või siis leida selle põhjatutest internetiavarustest ja selle endale sobivaks sättida. Või ka jätta ning võtta sellisena kasutusse, nagu see juba targemate inimeste poolt välja mõeldud on. Postitan siia ühe näitena Harri Lembergi ja Rein Jalaku poolt koostatud treeningpäeviku, mille nad ilmutasid oma 2007 aasta raamatus „Liikumisharrastaja treeningpäevik“.

Kuidas nimetatud treeningplaani täita?

Et saavutada head tulemust ja seda ainult mitte võistlusspordis, vaid sportimisel ka harrastaja tasemel, oleks vaja täpselt ja regulaarselt oma treeningute ja enesetunde (eneseseisundi) kohta arvet pidada. Just selle tõttu peaksid isegi tervisesportlased pidama arvestust oma treeningute, võistluste (kui võistlevad) ning enesekontrolli näitajate kohta. Treeningpäevik peaks kindlasti sisaldama peamiselt treeningu ja enesekontrolli andmeid, sest vaid täpne ja pidev (regulaarne) ülevaade oma treeningutest ja seisundist võimaldab õigesti planeerida ning läbi viia treeninguid.

Treeningu puhul on oluline kirja panna oma spordiala, distants, aeg, südame löögisagedus (SLS) hommikul ärgates ning koormusel, samuti peaks lühidalt kirjeldama oma treeningut. Olulisimad enesekontrolli näitajad on meeleolu, kehakaal ning puhkeoleku pulsisagedus. Kui näiteks puhkeoleku pulsisagedus on juba mõnda aega kõrgem tavalisest, võib olla tegemist haigusega või ülekoormusest tekkinud väsimusega. Sel juhul tuleks koormust vähendada ja/või mõned päevad puhata (Lemberg, Jalak).

Nimetatud treeningpäevikus on kenasti välja toodud erinevad lahtrid vajaliku informatsiooni kirjapanekuks, ühest A4 formaadis Landscape dokumendist piisab nädalaks. Kes soovib, võib formaati enda jaoks vähendada, kuid siis võivad lahtrid muutuda liiga pisikeseks ning kirjutada nendesse saab olema väga raske, kiri jääb raskesti loetav või loetamatu. Suurem formaat oleks aga lihtsalt ebamugav, ei mahu näiteks tervenisti arvutiekraanile või siis välja printides kujuneb sellest üks suur poogen.

Antud näide hõlmab nädalat, kuhu mahuvad ära kõik  7 päeva. Iga päeva kohta on Sul võimalik kirja panna a) kuupäev, b) hommikune SLS (südamelöögisagedus), mida mõõda enne voodist püstikargamist, c) selle kindla nädala- ja kuupäeva spordiala (räägime siin liikumisest a la jalgratas, ujumine jne), d) läbitud distants kilomeetrites, e) treeningule kulunud aeg (kui mahub, võid eraldi välja tuua soojendusele-jahutusele-venitustele kulunud aja), f) treeningu kirjeldus (mida, kuidas, millised lõigud, tempo), g) SLS koormusel (min-max-keskmine), h) mida veel tegid (jõuharjutused näiteks) ning i) meeleolu, enesetunne.

Eraldi tabel (suure põhitabeli all vasakul) on mõeldud nädala treeningute summeerimiseks ning ka võistluste kirjapanekuks. Võistluste kohta peaks üles märkima ürituse nimetuse, kuupäeva, spordiala, distantsi, aja, koha ning ehk ka enda ja võitja ajad. Lisama peaks kindlasti ka oma puhkeoleku SLS-i  ning meeleolu/enesetunde, võimalusel nii enne kui ka pärast võistlust.

Tabeli alumises paremas servas on pisike alatabel neile, kelle eesmärgiks on kaalu langetamine, kuid seda saavad edukalt kasutada ka need, kes proovivad oma kaalu tõsta või hoida. Sinna saab kirja panna oma nädalaalguse (või lõpu, iseendaga kokkuleppel siis) kehakaalu, kehamassiindeksi (KM) ja rasvaprotsendi.

Võistlusprotokoll

Kes on aga huvitatud võistluste ülesmärkimisest (ja kes harrastussportlasena võistleb pidevalt), siis samas Lembergi ja Jalaku raamatus on ära toodud ka teine tabel, kuhu iga harrastaja saab kirja panna oma personaalse võistlusprotokolli. Tabel ise on lihtne, kuid käsikäes ning koostöös tavapärase treeningpäevikuga annab harrastajale kindlasti suurepärase ülevaate tema arengust, tulemustest mingi perioodi vältel, tagasilöökide põhjustest (samuti ka edusammude nö põhjustest) jne. Tabel ise on selline.

Treeningpäevik jõusaalis treenijaile

Teine treeningpäevik, mille siia lisan, on puhtal kujul mõeldud jõusaalis treenijaile. Ligilähedaselt samasugune on mul endalgi, kuid mitte nii detailne. Samas päris algajate puhul võiks ta olla selline, nagu siia lisan. Treeningpäevik on võetud ajakirjast Muscle & Fitness ning kuidas seda siis täita?

Ülemine rida on lihtne: nädal (nädala number, näiteks 10), päev (nädalapäev), kuupäev, kuu ja aasta. Treeningu alguse kellaaeg (näiteks 17.00) ja treeningu lõpu kellaaeg (näiteks kell 19.00).
Soojendus: sinna kirjuta kas „jah“ või „ei“, kuid minu kindel nõue oleks Sul sinna kirjutada „JAH“
Vahend: vahend, millega soojendust tegid (velotrenažöör, stepper, sõudeergomeeter, kõnnirada, crosstariner jne)
Kestvus: aeg, mis kulus soojendusele, näiteks 10 minutit.

Edasi järgneb põhitabel, kus on antud maksimaalselt neli seeriat, kuid kes soovib teha rohkem seeriaid ( üks seeria = teatud arv kordusi valitud vahendiga, millele enne uut seeriat järgneb vahepuhkus). Ise leian, et põhiliselt peaks jätkuma 3 – 4 seeriast ühe harjutuse kohta.

Lihasgrupp – treenitava lihasgrupi nimi, näiteks „Rinnalihas“
Harjutus – treenitava lihasgrupiga sooritatav harjutus, näiteks „Lamades surumine kangiga“
Seeria 1: kordused ehk mitu korda ühes seerias jõudsid treeningvahendit liigutada. Meie poolt valitud harjutusel „Rinnalihastele lamades surumine kangiga“ siis näiteks 8 kordust.
KG – ehk raskus, mis valitud harjutuse sooritamise ajal treeningvahendil oli.

Kui see oli tavaline kang koos tavaliste lukkudega, millele oli pandud 80 kg, siis tähendab see summeerituna: kettad 80kg + kangi raskus 20 kg + lukkude raskus 2 x 2,5 kg = 105 kg. Ehk siis esimeses seerias sooritasid Sa 105 kg-se kangiga 8 kordust. Lihtne! Ja nii edasi, kuni trenn on tehtud ja kõik harjutused kirja saanud, mida antud trennis pidid tegema.

Päeviku lõppu taas kardiotreening (aeroobne treening), mis erineb soojendusest oma kestvuse (alates 10 minutist …) kui ka intensiivsuse poolest. Kui soojendus sooritatakse madalal ja rahulikul pulsil, siis kardiotreening südamelihase tugevdamise ja aeroobse vastupidavuse suurendamise eesmärgil võib endas kätkeda erineva tempo ning koormusega lõike.

Ning märkustelahter – kas oli midagi, mis trennitegemist häiris, mille tõttu tulemused ei olnud just need, mida ootasid. Võid seal kasutada samu nägusid, nagu ma eespool juba välja pakkusin.

Loodan, et suutsin treeningpäeviku olemuse lihtsalt ja väheste sõnadega lahti seletada. Jõudu ja jaksu ning kui miski jäi arusaamatuks, siis alati võib küsida!

Allikaks on hea tuttava Kätrin Karu raamat „Ole vormis õige toiduga“ (Karu Consulting OÜ 2007):

500 kcal hommikusöök

·    300 gr kaerahelbeputru (valmis pudruna, muidu see ca 100gr kuivainena) + 250 gr apelsine
·    täisteraleib ( 2 viilu või kahepoolne koorikleib) 70-80gr, sulatatud juust või määrdejuust ca 1 spl + 2 viilu juustu (40gr), 1 tomat ca 80-100 gr, paar lehte lehtsalatit, banaan 250 gr
·    müsli või helbed 10 spl + 1 klaas piima (ca 250 gr) + apelsin või greip ca 259 gr

600 kcal lõunasöök

·    keedetud kartul 600 gr, kanafilee 200gr, toorsalat või hautatud köögiviljad 300 gr + 1 spl taimeõli
·    keedetud riis 200 gr, lõhe 150gr, rasvata hautatud juurviljad 200 gr
·    keedetud makaronid 200gr, bolognesekaste 150gr, toorsalat 200gr
·    veisefilee 200gr, hautatud aedviljad piimakastmes 200gr, täisteraleib 1 viil ca 40gr
·    tomatisupp või gazpaco 250gr, rukkikoorikleib 2 poolt ca   70gr avokaadoga ca 100gr

500 kcal õhtusöök

·    hernesupp lihaga 250gr, värske salat 150gr, puuvili 200gr
·  kodujuustusalat (kodujuust 200gr, tomat, kurk, keedetud peet, muna, majonees, maitseroheline) 300 gr, 1 viil täisteraleiba
·    kalafilee 150 gr või keedetud muna, hautatud juurviljad 200gr, jogurt 150 gr, puuvili 150gr
·   väike kanafilee 150gr ja seened 50gr valmistada ahjus  fooliumis või pannil rasvata, toorsalat 150gr, puding 150gr

200 kcal oode

·    puuvili 200gr, sojajogurt või tavaline jogurt 100-150gr
·    tofukreem või tavaline maitsestatud kohupiimakreem 200gr
·    kohv piimaga 200ml + puuvili 200gr
·    banaan kuni 200gr, 10gr halvaad (kommisuurune tükk)
·    1 madala rasvasisaldusega müslibatoon, 1 väike puuvili
·    kuum shokolaad max 100gr
·    kakao piimaga ja väike mandariin 100gr
·    suur puuvili 300gr ja kümmekond pähklit
·    1 topsijäätis
·    tee 1 tl meega, paar pisikest küpsist
·    1 viil täisteraleiba, peale tomat, kurk, salatileht ja ¼   avokaadot
·    1 viil täisteraleiba, peale tomat, kurk, salatileht, 1 viil  väherasvast juustu või sinki
·    1 viil täisteraleiba, peale tomat, kurk, salatileht, 50gr   kodujuustu

Ehk siis kokkuvõtteks vormihoidmise kohta – tea, palju Sa kulutad ja tea, palju Sa võid nö tankida! Kui Sa saad panna need kaks poolt võrduma, on Sinu ülesanne täidetud! Jõudu ja jaksu

Kui oled saavutanud soovitud kaalu, siis ilmselgelt, kui Sul pole tahtmist hakata taas tüsenema, tuleb Sul tegeleda saavutatud kehakaalu hoidmisega. Samas ei saa kord juba saavutatud kehakaalu ainsaks kriteeriumiks olla ka vaid kaalunumber.

Olen nõus, et kehakaal on Sinu tervise seisukohalt oluline, sest mida suurem koormus langeb Sinu liigestele (eriti siis, kui nad on ka treenimata), seda raskem on Sul oma igapäevastes toimetustes hakkama saada. Oluline argument on ka peegelpilt ning paljudel juhtudel olen ma inimestele, kes on saavutanud oma nö „unelmate kaalu“, soovitanud kontrollida edaspidi saavutatud tulemit kahe muutuja läbi – need on kehakaal ja peegelpilt!

Kui Su kehakaal hakkab tasapisi taas tõusma, kuid treeningute kaasabil paraneb pilt, mida näed peeglist,  siis kumb on olulisem, kas number kaalul või isik, keda näevad teised ja kes Sulle endale ka peeglist paistab?

Kuigi jah, keegi ei väida, et kaalu hoidmine saab olema lihtsam kui selle langetamine. Ja seda eriti siis, kui treenid suhteliselt intensiivselt. Treenides palju Sa ka kulutad palju energiat, mis omakorda annab Sulle võimaluse ka süüa rohkem. Siin peitub aga üks aga – lihtne on süüa rohkem, kui Sul tegelikult vaja peaks minema.

Seega pead Sa nii või teisiti teadma, mida ja kuidas süüa ja teha seda just niipalju, et keha suudaks rasketest treeningutest taastuda ning kehakaal ei hakkaks vaatamata suurele toidukogusele kasvama. Ehk siis pead sööma täpselt niipalju kui Sa kulutad ning siinkohal on Sul kindlasti abiks erinevad internetist leitavad kalorikalkulaatorid.

Kuid ei ole olemas ühest vastust küsimusele, kui palju Sa peaksid sööma, et muutuda. Et Sinu keha muutuks. Kõik on kinni Sinu elustiilis:

·    Kas Sa lähed jala tööle?
·    Kas Sa kaevad nädalavahetusel oma kapsamaad?
·    Liigud Sa vaid ühistranspordi ja/või autoga?
·   Milline on lihasmassi osakaal Sinu kehas? Suurematel lihastel on suurem energiakulu ning see tähendab, et suurema lihasmassiga inimesed võivad ka süüa rohkem!
·   Kui vana Sa oled? Mida vanemaks, seda aeglasemaks muutub ka inimese ainevahetus ja seda väiksemaks tema ööpäevane kalorivajadus.
·    Kui palju Sa teed trenni?
·    Milline on Sinu eesmärk?

Kõigile neile küsimustele peaksid Sa tegelikult ise vastuse leidma, sest sellest sõltub Sinu toiduplaan! Kuid Sul tasuks ka meeles pidada, et erinevate valemite ja kalkulaatorite abil saad Sa välja arvutada vaid ligiliähedase numbri ning sellesse ei tohiks suhtuda paanilise tõsidusega. Lisan siia kaks lihtsat valemit, kuid veelkord – kumbki neist ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Kerge töö tegijad :

Kehakaal (kg) x 35 = soovitatav päevane kalorihulk (kerge töö tegijate hulka võib lugeda linnainimesed ning ka inimesed, kes treenivad ca 2x nädalas ning kelle harrastuste hulka kuuluvad treeningud a la kepikõnd, ujumine, jooga, Pilates)

Füüsilise töö tegijad:

Kehakaal (kg) x 45 = soovitatav päevane kalorihulk (füüsilise töö tegijate hulka võib lugeda maatööd tegevad inimesed ning ka inimesed, kes treenivad 3 või rohkem kordi nädalas ning kelle treeningud on intensiivsed)

Ahjaa, üks internetiavarustest leitud kalkulaator on siin.

Tegelikult aga ei olegi mitte niivõrd tähtis see, kui suur on Sinu päevane kalorihulk, vaid hoopis olulisem on tasakaal kulutatud ja tarbitud energiahulga näol. Siin aitab Sinu kaal …. ja peegelpilt

Eesmärgi seadmine peab olema reaalne. Peab olema KINDLASTI reaalne ja kohe KINDLASTI mitte sarnane eelmises postituses toodud näitega kaotada oma kehakaalust 8 kg ühe kuuga. Ahjaa, enne unustasin mainida, et lisaks ekstreemdieetidele aitab kaalu kaotada ka ühe või mitme jäseme amputatsioon. Must huumor, võllanali – võta, kuidas tahad, kuid üsna sageli olen ma pidanud ka inimestele niimoodi vastama.

Enamasti on need just naised, kes avastavad, et „Oh, see kleit ei mahu mulle enam selga ja uue ostmiseks pole raha ja sõbranna sünna on juba nädala pärast“ jne jne. Selleks, et saavutada oma eesmärk homseks, pead Sa alustama mitte täna, vaid eile! Ja et asi oleks lihtsam, tuleks panna paika, nagu ka spordis, vaheetapid.

Plaan ja vaheetapid

Kujuta ette, kui Sa kaalud 124 kg ja soovid pooleteise aasta pärast kaaluda näiteks 100 kg? On kerge  liikuda selle eesmärgi poole, kui vahepeale jäävad jõulud, jaanipäev, laste-naiste ja muude sugulaste sünnipäevad, suvepäevad jne jne? Loomulikult ei ole, seetõttu peaksid Sa paika panema vaheetapid!

Kuigi võib eeldada, et kaalulangus kulgeb sirgelt langevas joones ehk kindlalt mööda kerget kallakut allamäge, siis nii see kindlasti olema ei saa. Soovitud kaalu poole püüdlemisel on need vaheetapid/vahefinišid olulisteks peatuspaikadeks kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks. Lihtsamalt öeldes: finišis peab olema Sinu kaal 100 kg, stardis on ta tänasel päeval 124 kg ja aega on Sul poolteist aastat. Loogika ütleb, et poolel teel ehk 112 kg peal peaksid Sa olema 9 kuu pärast, ok? Kui nii, siis märgi omale kalendrisse nimetatud kuupäev punasega ja mitte 9 kuu, vaid 6 kuu pärast ning kirjuta juurde 112 ning lõppkuupäeva juurde pooleteise aasta pärast number 100.

Nii, nüüd on Sul olemas number, milleni pead jõudma 6 kuuga, kuid ikkagi tundub see Sinu jaoks ulmeline. Teeme asja lihtsamaks – jaga esimesed 6 kuud omakorda kuueks ning kirjuta sinna numbrid: 6. kuu, nagu öeldud, 112 kg, 5. kuu 114, neljas kuu 116, kolmas kuu 118, teine kuu 120 ja esimese kuu lõpp 122.

Normaalne ja tervislik kaalukaotus

Tervislikust seisukohast peetakse normaalseks kaalukaotust, mis jääb ca 0,5 kg piiresse nädalas ning ühe kuu lõikes ei ületa 2 kg. Võib muidugi ka ette tulla, et nädal kuni kaks pärast uuele režiimile üleminekut ei juhtu kaaluga midagi, püsib teine paigal. Või siis hakkab hoopis tõusma, mis tihtipeale tekitab paanikat, kuid pea meeles – kontrolli all oleva toitumisrežiimi korral hakkab kaal lõpuks ikka langema (kui see eesmärgiks võetud on).

Suurem kui poolekilone kaalukaotus mõjutab juba tugevalt Sinu töövõimet, väheneb keskendumisvõime, Sa muutud vastuvõtlikumaks haigustele ning ilmselt peetakse Sind ka juhmiks näljutajaks. Kiire kaalulanguse tagajärjel tekib Sul, ükskõik kui tugeva iseloomuga Sa ka ei oleks ja ükskõik kui kaua Sa „imedieeti“  pidanud ei oleks, kohutavalt suur söögiisu ning Sa kindlasti korraldad ühe korraliku söögiorgia. Ja siit saab Sinu vaim ränga tagasilöögi – kõik, mida oled teinud ja mille nimel kannatanud, on olnud asjata! Kaalu langetamine ei pea põhjustama kannatusi!

Järjepidev kaalu langetamine

Olles asjad kirja pannud ja endale selgeks teinud, mida Sa tahad oma kehalt saada, võib Sul tekkida küsimus: hmm, kuid mida ma teen vahepealsed 3 kuud, kui poole aastaga peab mu kaal olema poolel teel ehk 112 kg peal, miks ma ei võiks ühe jutiga lõpuni välja minna?

Vastan: kaalu ei ole soovitatav (võib, kuid ei ole soovitatav) langetada rohkem kui 10% oma esialgsest kehakaalust ehk siis 124 kg mehemüraka puhul oleks see 12,4 kg. Suurem ja kiirem kaalulangus toob juba kaasa eelpoolmainitud tagajärjed (vt üleeelmist lõiku).

Vahepealsed kuud, mis jäävad 6 ja 9 vahele, oleksid niinimetatud stabilisatsioonikuud ehk siis see oleks periood, mil Su kaal ei lange, vaid püsib piirides, mida võiks nimetada ööpäevaringseks kõikumiseks. On ju nii, et hommikul oled Sa kergem ja õhtul raskem? Hea oleks, kui selle kolmekuulise perioodi kaalukõikumine jääkski sinna plussmiinus 2 kg piiresse, mitte rohkem. Lihtsalt organismil on vaja aega, et kohaneda muutustega, mille Sa esile kutsusid.

Dieeti liiga pikalt pidades tekib Sinu organismil ja organismis trots ja stress ning kaalulangemine seiskub, tekib platoo. Ok, võimalik on veel kaalu allapoole viia, kuid see nõuab juba olulisemalt rohkemaid ja suuremaid pingutusi kui senine tee siiani. Pärast stabiliseerivat perioodi ning organismi puhkust ja taastumist võib aga edasi liikuda. Loomulikult ei pea stabiliseeriv periood olema 3 kuud, ta võib olla ka kuu, poolteist või kaks, kuid igaüks valib selle omale ise. On selleks siis suvi või mingi muu periood, kuid kaalu langetamine ei tohi muutuda omale tülgastavaks ja vastukarva käivaks. See peab olema Sinu elu osa ja loomulik protsess, ei muud!

Jätkan selle teemaga järgmisel korral .