Jätkan eelmisel korral alustatud postitust.

Mis saab aga siis või kuidas käituda siis, kui Sul on plaan veel rohkem oma kehakaalu alandada? Kas on võimalik langetada (alandada) oma kehakaalu näiteks 30 … 50 kg võrra? Seda muidugi juhul, kui Sa peaksid kaaluma 130 … 150 ja enamgi kilo.

Muidugi on võimalik, kõik siin ilmas on võimalik. Küll aga pead Sa teadma, kuidas seda teha ning üks, mis kindel – tervislikult ja teadlikult toitudes ei ole see kindlasti mitte ei 6 kuu ega ka ühe aasta projekt, vaid selles peab kujunema Sinu elustiil kuni Su elupäevade lõpuni!

Muidu on kogu vaev, mis eesmärgi nimel nähtud, lihtsalt maha visatud. Suur ja liigkiire kaalukaotus, eriti just see viimane ehk siis liigkiire kaalukaotus, vähendab aga olulisel määral ja üsna tugevasti Sinu töövõimet, keskendumisvõimet ning kindlasti suurendab ka vastuvõtlikkust haigustele (külmetushaigused, köha, nohu jne). Ja kellele meeldiks, kui teda peetaks kergelt öeldes „piduriks“ – inimeseks, kes pole just mitte „kõige teravam pliiats“ karbis jne?

Olen sama asja täheldanud sportlaste puhul, kes enda võistlusvormi viimiseks peavad alandama oma kaalu läbi rasvaprotsendi vähendamise, kaotamata sealjuures olulisel määral lihasmassi. Sa ilmselt juba taipad, kellest on jutt … Jah, just nimelt – kulturism on see sport ning seal on eredalt näha, mis toimub inimesega dieedi lõppfaasis. Piltlikult öeldes: küsida dieedi viimastel nädalatel võistlusteks valmistuva sportlase käest näiteks kui palju on 8 ruudus, jäävad nad tihtipeale Sulle vastuse võlgu. Ok, see oli tegelikult väga drastiline näide, nii hulluks asi ikka ei lähe, kuid süsivesikute alatarbimise tõttu on neil tihtipeale olukordi, kus nad ei suuda kiirelt vastu võtta otsuseid ja kus kasvõi naljast arusaamiseks kulub tükk aega . Aga see selleks, tegemist oli lihtsalt äärmusliku näitega.

Paljudel juhtudel annavad inimesed alla lihtsalt puhtpsühholoogilistel põhjustel, tahtejõust jääb vajaka! Kõigile ei ole antud vastu pidada ning sageli inimesed murduvad. Senine kontrollitud toitumine asendub kas avaliku või salajase õgimisega. Viimasel puhul on muidugi pärast hea süüdistada dieedi mittetoimet, sest keegi ju ei näe, kuidas Sa öösel, kui kõik magavad, külmiku kallale hiilid ning valimatult toitu sisse ahmid.

Seega – tee omale plaan, jaga kaalulangetamine vastavalt püstitatud eesmärgile etappideks (perioodideks), lase organismil kohaneda ning peamine – ÄRA KIIRUSTA! Mis kiirelt läinud, see ka kiirelt tuleb (või oli see vastupidi?).

Ja kindlasti, kui Sa pole oma teadmistes kindel, konsulteeri spetsialistiga! Ning et olla enda vastu aus ja suuta kinni pidada seatud plaanist, peaksid Sa enda jaoks defineerima ja leidma ka oma nõrgad küljed. Mis põhjusel Sa mingile kiusatusele järgi andsid või millisel põhjusel Sa oled võimeline seda tegema? Mida teha selleks, et murdumismomente üle elada, neid edasi lükata või hoopiski vältida? Kuidas saaks treening toetada Sinu kaalualandamist? Jne jne jne … Mõtlemisainet on siin Sulle kuhjaga, kuid peamine on teha asjaga algust!

Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi, lähtun vaid omadest kogemustest ning mõne autoriteedi arvamusest, kelle hinnanguid ja soovitusi ma jagan (Indrek Otsus, Rein Jalak, Gert Koovit). Lihtne reegel – kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi – kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema … Või mis?

Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi? Kindel see, et ei oleks! Meie söömisharjumused kujunevad välja juba meie kodust, siis, kui me oleme alles lapsed ning nende harjumuste muutmine on hilisemas elus väga ja väga raske. Kindlasti mitte võimatu, kuid aega, palju tööd ja vaeva nõudev ettevõtmine.

Söömisharjumused

Harjumused kujunevad traditsioonidest, millised on peres olnud juba aastaid või aastakümneid ning mida antakse edasi lõuna – või õhtusöögilaua taga. Oma roll on siin vanemate eelistusel. Nende käes on ju rahakott ning nemad otsustavad, mida süüakse ja juuakse. Nemad on oma harjumused pärinud traditsiooniliselt oma vanematelt, kuid mis on mitme põlvkonna jooksul juhtunud?

Inimesed on hakanud vähem liikuma! Kui minu vanaisa või vanaema, kes sündisid möödunud sajandi alguses, tegid rasket füüsilist tööd, liikusid palju jala, kodus polnud keskkütet, kirjakast oli mitmesaja meetri kaugusel nende metsamajast jne jne, siis nad energiavarude taastamiseks ka toitusid vastavalt. Sealiha, paks kaste ja kartul olid igapäevased toidud + rammus lehmapiim ja koduküpsetatud leib.

Mida aeg edasi, seda mugavamaks on inimkond muutunud, kaasa arvatud ka minu ja Sinu vanemad. Traditsioonid ja harjumused on aga jäänud. Ega me enamasti (terve lapse puhul) ei panegi lisanduvaid kilosid tähele, kuid alates näiteks 27-28 eluaastast, kui ainevahetus aeglustuma hakkab, võib vanade „traditsioonide“ järjepideval järgimisel hakata kogunema polster kasutamata jäänud energiast. Me ei pruugigi seda tähele panna, lisandub see kiirusega ehk 1…3 kg aastas, kuid näiteks 10 aastaga on kogunenud mitukümmend kilo juba vägagi arvestatav lisaraskus, märkamisest rääkimata. Aeglustunud ainevahetusega organism ei anna niisama lihtsalt andeks tehtud vigu ega ole ka niisama kergelt nõus loobuma sellest, mis on „tema oma“!

Gert Koovit on need kodanikud, kes soovivad oma kehakaalu alandada, jaganud tinglikult kaheks:

Need, kes on valmis oma harjumusi muutma, kuid ei tea, kuidas seda teha;
Need, kes teavad, kuidas langetada kaalu, kuid ei suuda seda teha;

On fakt, et organiseeritud kehaline aktiivsus ehk treening pluss kontrollitud toitumine pluss veel üks muutuja – uni, toovad ja loovad parima tulemuse. Kusjuures kontrollitud toitumine ei ole siin kaugeltki mitte tähenduses „dieet“ ega „nälgimine“. Vastupidi – süüa tuleb piisavalt palju ja piisavalt mitmekesiselt, et kõik see, mis oleme omale eesmärgiks võtnud ja seadnud, ka tõepoolest teostuks ja tõeks saaks.

Alustame suisa Aast ja Beest peale – mis on mis ja mis on mille jaoks. Ehk siis on olemas nii toiduained kui ka toitained ning neid ei tasuks omavahel segamini ajada. Kuidas neil vahet teha? Aga lihtsalt – toiduained on liha, kala, makaronid, kartulid, jahu, piim jne ehk siis kõik see, mida meil on võimalik oma elukohajärgses supermarketis oma ostukärusse laduda. Toiduainetes sisalduvad aga toitained  ning laias laastus jagunevad toitained valkudeks, rasvadeks ja süsivesikuteks. Ning sellest, kui hästi või halvasti me sööme, sõltub kogu meie organismi talitlus.

Järgnevates postitustes vaatamegi lähemalt, mis need toitained siis õigupoolest on ja mida me nendest teadma peaksime.