See on ilmselt teema, mis pakub huvi paljudele meestele. Naiste suust olen vastupidi kuulnud lauseid a la „ Ei mina taha suurte raskustega trenni teha, äkki lähen veel liiga lihasesse“ jne, kõik sellises laadis. Inimestel on kujunenud arusaam, et lähed käid paar – kolm kuud jõusaalis ja voilaa! – ongi olemas muskulatuurne ja Antiik – Kreeka skulptuurilaadne keha.

Ahh, oleks see vaid kõik nii lihtne, mis siis viga. Siis oleks meie tänavad täis treenitud kehadega mehi ja naisi ning pakse ja ülekaalulisi kodanikke peaaegu polekski. Ja neid siis saaks nimetada hüperlaiskadeks, kuna on ju nii lihtne saavutada oma unelmate vorm . Aga see selleks …

Kvaliteetne lihasmass

Mida siis peaks tegema inimene, kes soovib juurde saada (kasvatada) omale kvaliteetset lihasmassi?  Vastus sellele on suhteliselt lihtne – sea korda oma toitumine, hakka käima trennis (eelkõige jõusaalis), unusta alkohol ja poole öö või hommikuni kestvad peod, puhka korralikult ning olemas ta ongi. Kuidas kellelgi, kuid esimesed nähtavad tulemused suurenenud lihasmassi osas võivad Sind üllatada juba 3 … 4 kuu möödudes. Jõu juurdekasvu märkad Sa muidugi juba varem …

Üks allikas on öelnud järgmist (olen siin välja toonud vaid osad ütlemised, neid on oluliselt rohkem ehk 80 ja nad puudutavad küll kulturismi, kuid kogu kulturismi olemus ongi rajatud ju lihasmassile ja ideaalsete proportsioonide saavutamisele):

·    Tähtis pole mitte ainult magamine, vaid ka selle kvaliteet;
·    Keha arendamine oma ideaalide suunas on nagu pikk reis; kui sa kiindunult ja vankumatult mööda oma marsruuti kõnnid, siis jõuad oma eesmärkideni ja lõpetad ükskord selle reisi;
·    Ärge laske oma ihadel/isudel/näljal dikteerida seda, mida sööte. Meie “aju” on kaval “trikitaja” ja manipuleerib meiega üsna tihti! Sööge seda, mida vajab teie keha, mitte teie ise!
·    Ära võrdle ennast teistega, võrdle ennast endaga!
·    Märkimisväärse lihasmassi kasvatamine võtab palju aega, nõuab kannatust, pühendumist, enesedistsipliini ja palju palju rasket tööd;
·    Perekond, karjäär ja haridus peaks olema “korras” ning tähtsuselt oma keha arendamisega seostuvatest harrastustest eespool. Sellisel juhul nad täiendavad sinu treeningutega seonduvaid püüdlusi;
·    Et olla parim, pead palju ennast harima, lugema ja proovima panna õpitut praktikasse;
·    Vabandused, vabandused ja veelkord vabandused – hakka juba treenima!
·    Hea treeninplaan ja hästi ülesehitatud treeningud ei kompenseeri halbu toitumisharjumusi;
·    Treeni targalt, mitte kõvasti;
·    Püüdle alati perfektse füüsise ja perfektsuse poole. Kuigi sa selleni kunagi ei jõua, see on sellegipoolest arengu ja edu võti;
·    Loe kõikvõimalikku treeningutega seonduvat kirjandust, mida vähegi kätte saad!
·    Ole vait ja kuula. Mõnikord on vagusiolemine, isegi siis, kui te seda ei taha, parim variant. See päästab teid “lolli osasse” jäämisest;

Kui tahad kõiki neid tarkuseteri lugeda originaalkeeles, siis palun klikka siia.

Jõusaalis või kodus?

Kuidagi märkamatult sai üle libisetud jõusaaliteemale, mis ongi mu tegelik lemmik ning millega ma ka igapäevaselt tegelen. Samas tuleb aga taaskord tõdeda, et ilma korralike vahenditeta (loe: raskusteta) lihasmassi ei kasvata ka. Ehk siis Sul võib kodus ju kuurinurgas olla paar paari hantleid, kusagil küüniall ka kang paari kettaga ning aidaukse piitade vahel ka lõuatõmbamiseks üks kang, kuid mõne aja möödudes on selge – sellest jääb väheks ning tuleb midagi muud ette võtta.

Lisaks on kodus treenimisel paari positiivse teguri (trennikoha lähedus, ajakava planeerimisel suurem paindlikkus) ka mitmed negatiivsed mõjurid, millest eelkõige võiks nimetada raudvara (vahendid) mittepiisavust mingi perioodi möödudes, raskust ennast motiveerida (lapsed vahivad ammulsui pealt, köögist tulevad toidulõhnad, torisev ämm) jne jne. Seega – kui ikkagi tahad arendada ja kasvatada lihamassi, siis kott selga ja lähimasse jõusaali!

Järgmistes postitustes vaatame, millest oleneb lihastreeningu mõju, millised on lihastreeningul tehtavad põhilised vead ning muud olulist, millega tuleb jõutreeningutel arvestada.

Kui Sa oled võtnud vastu otsuse hakata ennast aktiivsemalt liigutama, siis on oluline, et Sa tead, mida, kuidas ja millal Sa teed. Ei ole tähtis, kas Sinu valitud spordialaks või tegevuseks on jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd või niisama jalutamine – alati tee omale plaan ja sea eesmärk.

Eesmärke võib tinglikult jagada kaheks ehk lühemaajalisteks ja pikemaajalisteks eesmärkideks. Lühiajalised on need, mis on seotud lähimate nädalate ja paari – kolme lähima kuu tegemistega. Suur asi on juba see, kui inimene suudab ennast välja rattaga sõitma sundida kaks korda nädalas ning kolme – nelja nädala möödudes on võimeline sõidukordade arvu tõstma juba kolmeni.

Või siis püüab lähema kuu jooksul loobuda suitsetamisest, alustades kõigepealt suitsetatavate sigarettide arvu vähendamisest päevakaupa. Pikemaajalisemateks eesmärkideks võiks aga juba liigitada osalemissoovi aasta pärast Tartu suusamaratonil või siis kaalu langetamise 10 kuu jooksul 20 kg võrra jne

Põhiline, mille vastu just algajad tervisesportlased eksivad, on eesmärkide vale püstitamine. Paljud kipuvad arvama, et olles paari kuu vältel mõned korrad kuus trenni teinud, on ta juba suur tegija ja valmis vastu võtma suurimaid väljakutseid ning püstitama kõrgeimaid eesmärke. Vale puha ja kaugel sellest ning oma väite tõestuseks võin tuua mõned näited.

Usun, et paljud tunnevad siin ehk ennastki ära …

- Enda ette püsti pandud eesmärk käib lõppkokkuvõttes üle jõu;
- Liiga suur soov saavutada häid tulemusi kohe täna ja praegu;
- Liiga lühike või olematu puhkuseperiood treeningute vahel;
- Treening liiga üheülbaline;
- On endale ette ahmitud liiga palju spordialasid (jõusaal, aeroobika, jalgratas, ujumine jne);
- Liiga tugev treeningpartner ehk siis pole mõtet minna näiteks jooksma sõbraga, kellel kulub kilomeetri läbimiseks 2.50, kuid Sul on juba pärast esimest paarisada meetrit jalg pehme;

Kontroll

Kuidas aga kontrollida, kas liikumine eesmärgi poole on mõtestatud ja toimib? Kõige lihtsam vahend selleks on treeningpäevik, tavaline vihik. Pane sinna kirja oma treeningpäeva enesetunne, kehakaal, läbitud kilomeetrid või tõstetud raskused ja muud Sulle olulised parameetrid.

Usu mind – paar nädalaga tekib sellest harjumus ja ühe kuu pärast on Sul hea tagasi vaadata ning jälgida oma arengu käiku. Hiljem saad neid andmeid väga edukalt kasutada oma treeningute analüüsiks ning selle alusel seada omale uusi ja kõrgemaid eesmärke.