Luba Sulle tsiteerida Janar Rückenbergi, kelle tõlke ühest artiklist Sulle siia lisan. Jutt käib küll kulturismist ja kulturistidest, kuid mis see pidev lihastreening jõusaalis lihasmassi kasvatamise eesmärgil muud ikka on, kui oma keha ehitamine ehk bodybuilding ehk atleetvõimlemine ehk kulturism!

Juba mitu kuud ei ole treeningutes progressi? Kõrvalda need lihtsad vead ja hakka uuesti kasvama, juba täna!

Oled juba mõnda aega treeninud, aga ikka arened vaevaliselt? Kui sa oled nagu enamus kulturiste, siis tähendab see seda, et oled jõudnud null punkti, suletud ringi. Ka kõige läbimõeldum ja täpselt doseeritud treening ning erinevad dieeditehnikad ei paranda su enesetunnet ja sa tunned ikka, et oled väike ja ei kasva. Et kasvada ja edasi areneda, tuleb elimineerida kõik faktorid, mis tekitavad rutiini. Arengu (edu) ja seisaku vaheline vahe on tegelikult nii väike, et tehes ühe vea, võib edust saada ebaedu.

1. Kasutad nädalast nädalasse samu raskusi
Millal oli viimane kord, kui su jõunäitajad paranesid? Tüüpiline rada mida mööda käime, trennist trenni on samad seeriad, sama korduste arv, selle asemel, et esitada endale uusi väljakutseid ja edasi liikuda. Loomulikult ei saa jõu juurdekasvu ja lihaste suurenemise vahel alati paralleele tõmmata, kuid seotud on nad siiski; selge on see, et ei tule massi, kui me ei tõsta suuri raskusi.

Parandus: Kui sa juba näed, et progressi ei ole, siis ei ole mõistlik jätkuvalt nädalast nädalasse treenida koguaeg samade seeriate ja kordustega. Jaga oma treening erinevateks tsükliteks. Näiteks jõuperiood, kus sa sooritad 1-6 kordust ja kasutad ainult baasharjutusi, eesmärgiks on suurendada max. raskusi ja parandada jõunäitajaid. Teine tsükkel võiks olla tüüpiline kulturismitreening, kus kasutatakse keskmisi raskusi, kombinatsiooni baas-ja isoleeritud harjutustest, 8-12 kordust seeria kohta. Kolmanda tsükli eesmärgiks oleks siis jõuvastupidavuse arendamine, 12-20 kordusega seerias. Võid kombineerida näiteks nii, et üks kuu jõuvastupidavust, siis kulturismitüüpi treening ja kolmas kuu langetad korduste arvu, raskused suurenevad e. siis jõutreening.

2. Kasutad raskusi, millega tegelikult toime ei tule
Paljud kulturistid tahavad tõsta ja tõstavad raskusi, millega nad tegelikult toime ei tule. Kindlasti oled näinud tüüpe, kes laovad kangi kettaid täis, teevad siis biitsepstõsteid, ainult, et näha on, et töötavad kõik lihased peale biitsepsi. Veatu ja perfektne harjutuse sooritamine tähendab, et kehaga ei tehta soorituse ajal mingeid imelikke liigutusi, raskust ei pillata, ei visata üles, kordust sooritades ei põrgatata – see on elementaarne treeningu põhimõtte, seda nii ohutuse kui ka tehnika huvides.

Parandus: Kärbi oma treeningraskusi 10% võrra, pööra tähelepanu soorituse puhtusele, õigele tehnikale ja järk-järgult vii raskused endisele tasemele jälgides endiselt tehnikat. See annab arengule ja massile juurde.

3. Vähene ja ebaadekvaatne treeningutevaheline taastumisaeg
Treeningute vahel puhka kohe ohtrasti, see on äärmiselt tähtis, võiks öelda, et kasvamise alus. Paljud kulturistid vähendavad treeningutevahelist taastumisaega ja ajavad treeningsageduse suureks. See ei anna häid tulemusi. Lihased kasvavadki tegelikult treeningutevahelisel taastumisperioodil, mitte treeningute ajal. Kui sa külastad jõusaali nii tihti, et sulle on lausa oma parkimisplats reserveeritud , tõmba kohe julgesti oma treeningsagedust tagasi.

Parandus: Vahelduseks tee mõnel nädalal ainult kolm trenni nädalas, neljal päeval puhka. Jaga oma keha kolmeks, igat lihast tee kord nädalalas.

4. Raskete baasharjutuste vältimine
Ma ei viitsi/saa täna kükke teha – kas ma ei võiks teha surumist? Jõutõmme, kõlab juba kuidagi valesti, teeme hoopis tõmbeid kaela taha. Enamus inimestest on sedasi öelnud kas siis endale või oma treeningpartnerile. Ja see on ka põhjus, miks enamus, keda sa jõusaalis näed, on väiksed. Baasharjutused vabade raskustega just annavadki massi. Peamised harjutused, mis annavad massi, ongi kükid, jõutõmme, lamades surumine, surumine kaldpingil eest (military press), surumine rööbaspuudel, tõmbed ettekallutatult ja tõmbed rippes. Neid pead sa tegema, kui tahad kasvada.

Parandus: Just nimelt – tee kükke, jõutõmbeid, lamades surumist. Pane ennast proovile, pinguta, et tõsta suuri raskusi. Loomulikult ei pea sa nüüd kohe minema jõusaali neid kõiki harjutusi tegema ja mägesid liigutama, võta asja rahulikult, anna endale aega harjuda nende raskete harjutustega.

Viimased viis järgmises postituses

Nimelt tuleneb lihastreeningu (jõutreeningu) mõju meie lihaskonnale korduste arvust ning kasutatavast raskusest. Tinglikult on raskuste ja korduste mõju meie lihaskonnale jaotatud mitmesse nn gruppi. Selgituseks lisaks vahepeale, et üks seeria on see, kui võtad kätte raskuse (kang, hantel) ja sooritad sellega teatud arv kordusi (tõsteid, tõmbeid).

Korduste arv ühes seerias on sõltuv Sinu valitud raskusest ehk mida raskem, seda väiksem arv kordusi.
Seega:
·    1 – 6 kordust seerias – suureneb jõud;
·    6 – 12 kordust seerias – kasvab lihasmass (mis muide kasvab ka kordustearvuga 1 – 6);
·   12 – 15 kordust seerias – tõuseb lihastoonus, lisandub vähesel määral lihasmassi, jõudu ja vastupidavust;
·    15 – … kordust seerias – peamiselt paraneb vastupidavus, tõuseb lihastoonus;

Samas ei väida ma, et noored poisid või tüdrukud, kes alustavad oma jõusaalitreeningutega lihasmassi kasvatamise eesmärgil, peaksid hakkama trenni lõhkuma kordusvahemikes 6 – 12. Ei, kaugel sellest. Lihastreening on oluliselt rohkem kui vaid korduste arvu ja seeriate arvu lugemine. See on terve filosoofia ning seal tuleb katsetada kõike ja kõiki.On vaja varieerida nii korduste kui seeriatega, teha kergemate ja suuremate raskustega trenne jne jne. See on üks lõputu katsetamine ja testimine, sest lihased tahavad vaheldust, kuid eelkõige Sina ise tahad vaheldust.

Lihas harjub kõigega, kuid kõige suuremat koormust saab, nii kummaline kui see ka pole, Sinu aju ja närvisüsteem. Jah, Sa kuulsid õigesti, sest mitte lihasest ei saa alguse raskuse tõstmine, vaid Sinu seljaajust ja närvisüsteemist. Sul võib olla jõudu konkreetse raskuse nö seljatamiseks, kuid kuna tegemist on närvisüsteemi jaoks uue kogemusega, siis ta võib sageli tõrkuda.

Olen ise seda üsna tihti trennis kogenud – tean ja tunnetan alateadlikult, et olen sellest rauast üle, kuid mu aju keeldub andmast lihastele käsklust tegutsemiseks ning nii mõnigi kord on see raskus sinnapaika jäänud. Ei ole selles midagi imelikku, kui nii juhtub, sest homme või mõnel teisel päeval on taas uus võimalus.

See on ilmselt teema, mis pakub huvi paljudele meestele. Naiste suust olen vastupidi kuulnud lauseid a la „ Ei mina taha suurte raskustega trenni teha, äkki lähen veel liiga lihasesse“ jne, kõik sellises laadis. Inimestel on kujunenud arusaam, et lähed käid paar – kolm kuud jõusaalis ja voilaa! – ongi olemas muskulatuurne ja Antiik – Kreeka skulptuurilaadne keha.

Ahh, oleks see vaid kõik nii lihtne, mis siis viga. Siis oleks meie tänavad täis treenitud kehadega mehi ja naisi ning pakse ja ülekaalulisi kodanikke peaaegu polekski. Ja neid siis saaks nimetada hüperlaiskadeks, kuna on ju nii lihtne saavutada oma unelmate vorm . Aga see selleks …

Kvaliteetne lihasmass

Mida siis peaks tegema inimene, kes soovib juurde saada (kasvatada) omale kvaliteetset lihasmassi?  Vastus sellele on suhteliselt lihtne – sea korda oma toitumine, hakka käima trennis (eelkõige jõusaalis), unusta alkohol ja poole öö või hommikuni kestvad peod, puhka korralikult ning olemas ta ongi. Kuidas kellelgi, kuid esimesed nähtavad tulemused suurenenud lihasmassi osas võivad Sind üllatada juba 3 … 4 kuu möödudes. Jõu juurdekasvu märkad Sa muidugi juba varem …

Üks allikas on öelnud järgmist (olen siin välja toonud vaid osad ütlemised, neid on oluliselt rohkem ehk 80 ja nad puudutavad küll kulturismi, kuid kogu kulturismi olemus ongi rajatud ju lihasmassile ja ideaalsete proportsioonide saavutamisele):

·    Tähtis pole mitte ainult magamine, vaid ka selle kvaliteet;
·    Keha arendamine oma ideaalide suunas on nagu pikk reis; kui sa kiindunult ja vankumatult mööda oma marsruuti kõnnid, siis jõuad oma eesmärkideni ja lõpetad ükskord selle reisi;
·    Ärge laske oma ihadel/isudel/näljal dikteerida seda, mida sööte. Meie “aju” on kaval “trikitaja” ja manipuleerib meiega üsna tihti! Sööge seda, mida vajab teie keha, mitte teie ise!
·    Ära võrdle ennast teistega, võrdle ennast endaga!
·    Märkimisväärse lihasmassi kasvatamine võtab palju aega, nõuab kannatust, pühendumist, enesedistsipliini ja palju palju rasket tööd;
·    Perekond, karjäär ja haridus peaks olema “korras” ning tähtsuselt oma keha arendamisega seostuvatest harrastustest eespool. Sellisel juhul nad täiendavad sinu treeningutega seonduvaid püüdlusi;
·    Et olla parim, pead palju ennast harima, lugema ja proovima panna õpitut praktikasse;
·    Vabandused, vabandused ja veelkord vabandused – hakka juba treenima!
·    Hea treeninplaan ja hästi ülesehitatud treeningud ei kompenseeri halbu toitumisharjumusi;
·    Treeni targalt, mitte kõvasti;
·    Püüdle alati perfektse füüsise ja perfektsuse poole. Kuigi sa selleni kunagi ei jõua, see on sellegipoolest arengu ja edu võti;
·    Loe kõikvõimalikku treeningutega seonduvat kirjandust, mida vähegi kätte saad!
·    Ole vait ja kuula. Mõnikord on vagusiolemine, isegi siis, kui te seda ei taha, parim variant. See päästab teid “lolli osasse” jäämisest;

Kui tahad kõiki neid tarkuseteri lugeda originaalkeeles, siis palun klikka siia.

Jõusaalis või kodus?

Kuidagi märkamatult sai üle libisetud jõusaaliteemale, mis ongi mu tegelik lemmik ning millega ma ka igapäevaselt tegelen. Samas tuleb aga taaskord tõdeda, et ilma korralike vahenditeta (loe: raskusteta) lihasmassi ei kasvata ka. Ehk siis Sul võib kodus ju kuurinurgas olla paar paari hantleid, kusagil küüniall ka kang paari kettaga ning aidaukse piitade vahel ka lõuatõmbamiseks üks kang, kuid mõne aja möödudes on selge – sellest jääb väheks ning tuleb midagi muud ette võtta.

Lisaks on kodus treenimisel paari positiivse teguri (trennikoha lähedus, ajakava planeerimisel suurem paindlikkus) ka mitmed negatiivsed mõjurid, millest eelkõige võiks nimetada raudvara (vahendid) mittepiisavust mingi perioodi möödudes, raskust ennast motiveerida (lapsed vahivad ammulsui pealt, köögist tulevad toidulõhnad, torisev ämm) jne jne. Seega – kui ikkagi tahad arendada ja kasvatada lihamassi, siis kott selga ja lähimasse jõusaali!

Järgmistes postitustes vaatame, millest oleneb lihastreeningu mõju, millised on lihastreeningul tehtavad põhilised vead ning muud olulist, millega tuleb jõutreeningutel arvestada.

Kui Sa oled võtnud vastu otsuse hakata ennast aktiivsemalt liigutama, siis on oluline, et Sa tead, mida, kuidas ja millal Sa teed. Ei ole tähtis, kas Sinu valitud spordialaks või tegevuseks on jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd või niisama jalutamine – alati tee omale plaan ja sea eesmärk.

Eesmärke võib tinglikult jagada kaheks ehk lühemaajalisteks ja pikemaajalisteks eesmärkideks. Lühiajalised on need, mis on seotud lähimate nädalate ja paari – kolme lähima kuu tegemistega. Suur asi on juba see, kui inimene suudab ennast välja rattaga sõitma sundida kaks korda nädalas ning kolme – nelja nädala möödudes on võimeline sõidukordade arvu tõstma juba kolmeni.

Või siis püüab lähema kuu jooksul loobuda suitsetamisest, alustades kõigepealt suitsetatavate sigarettide arvu vähendamisest päevakaupa. Pikemaajalisemateks eesmärkideks võiks aga juba liigitada osalemissoovi aasta pärast Tartu suusamaratonil või siis kaalu langetamise 10 kuu jooksul 20 kg võrra jne

Põhiline, mille vastu just algajad tervisesportlased eksivad, on eesmärkide vale püstitamine. Paljud kipuvad arvama, et olles paari kuu vältel mõned korrad kuus trenni teinud, on ta juba suur tegija ja valmis vastu võtma suurimaid väljakutseid ning püstitama kõrgeimaid eesmärke. Vale puha ja kaugel sellest ning oma väite tõestuseks võin tuua mõned näited.

Usun, et paljud tunnevad siin ehk ennastki ära …

- Enda ette püsti pandud eesmärk käib lõppkokkuvõttes üle jõu;
- Liiga suur soov saavutada häid tulemusi kohe täna ja praegu;
- Liiga lühike või olematu puhkuseperiood treeningute vahel;
- Treening liiga üheülbaline;
- On endale ette ahmitud liiga palju spordialasid (jõusaal, aeroobika, jalgratas, ujumine jne);
- Liiga tugev treeningpartner ehk siis pole mõtet minna näiteks jooksma sõbraga, kellel kulub kilomeetri läbimiseks 2.50, kuid Sul on juba pärast esimest paarisada meetrit jalg pehme;

Kontroll

Kuidas aga kontrollida, kas liikumine eesmärgi poole on mõtestatud ja toimib? Kõige lihtsam vahend selleks on treeningpäevik, tavaline vihik. Pane sinna kirja oma treeningpäeva enesetunne, kehakaal, läbitud kilomeetrid või tõstetud raskused ja muud Sulle olulised parameetrid.

Usu mind – paar nädalaga tekib sellest harjumus ja ühe kuu pärast on Sul hea tagasi vaadata ning jälgida oma arengu käiku. Hiljem saad neid andmeid väga edukalt kasutada oma treeningute analüüsiks ning selle alusel seada omale uusi ja kõrgemaid eesmärke.