Vahva, kui Sulle maitseb avokaado, sest see puuvili kuulub kindlasti heade rasvade alagruppi. Avokaado rasvasisaldus on sõltuvalt sordist 5 – 30 %, lisaks sellele sisaldab väga vähe suhkrut (ligi 1,5%), mis teeb temast lausa suurepärase puuvilja diabeetikute jaoks. Avokaado on tõeliselt kaaliumirikas, mis on vajalik meie lihassüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks. Peale selle sisaldab avokaado veel vaske, rauda, fosforit, kaltsiumit, magneesiumit ning temas leidub A, B, C, P ja E- grupi vitamiine. Välisilme järgi on avokaadot küllalt raske hinnata. Pooltoores avokaado on kõva ja suhteliselt maitsetu, ent valmis viljal on nõrk pähklimaitse ja konsistentsilt meenutab õige pisut koorevõid. Üleküpsenud vili muutub värvuselt pruunikaks ja massilt pudrutaoliseks – sellisel kujul on avokaado üsna kõlbmatu. Kunagi, kui aastaid tagasi esimese lusikatäie avokaadot proovimiseks huulte vahelt sisse libistasin, siis lasin selle sealt sama kiiresti välja kukkuda, kui see suhu läks. Sel hetkel oli nimetatud puuvili tõeliselt vastik. Tagantjärele mõeldes tundub lausa arusaamatu, sest praegusel hetkel ei suuda ma käsi sellest hõrgust puuviljast enam eemale hoida. Päris iga päev see minu toidulaual ei ole aga kui ostan, siis söön ja isukalt. Eriti meeldib peale vilja poolitamist see lihtsalt lusikaga koore seest tühjaks süüa, samas tean, et mõned määrivad seda leiva peale. Tänu oma neutraalsele maitsele saab avokaadot paljude toiduainetega kombineerida (salatid, krabipulgad, krevetid, suitsusink, lihatoidud, keedetud munad jne).  Lõuna – Ameerikas valmistatakse sellest näiteks jäätist ja Indoneesias segatakse seda koos piima, kohvi ja rummiga kokteili sisse.

Spargel – tõeline dieettoit,  suurepärane foolhappeallikas. Foolhape on organismile vajalik B- grupi vitamiin, mida on vaja närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, maksa õigeks funktsioneerimiseks, aju tööks, lastesaamiseks ja loote normaalseks arenguks. Spargel sisaldab ka  rohkelt kaaliumit, magneesiumit, A, C, B ja E- grupi vitamiine. Kõige suurem on spargli võrsetes vee osakaal (92 – 94%) ja seetõttu on see väga hea valik kaalulangetajatele.  Kas Sa teadsid seda, et 100g sparglikimbuga saab köögiviljade nautleja kõigest 20 kilokalorit? Samuti on spargel tuntud oma diureetilise toime ning laksatiivsete ja toniseerivate omaduste poolest. Täpselt nii nagu avokaado puhul – iga päev just laual ei ole ja seda just üsa krõbeda hinna pärast aga dieedi ajal asendamatu. 100g sparglit on ca 8-10 võrset ning kõrgeima toiteväärtusega on just rohelised sparglid.

Brokkoli –  oma bioloogilise keemilise koostise poolest on see kapsas teistest kapsaliikidest väärtuslikum, sest see sisaldab vitamiini kaks korda, aga  karoteeni ca 50 korda rohkem kui lillkapsas. 100g brokkolist saad kätte päevase C- vitamiini vajaduse, samuti on brokkolis rohkesti D- vitamiini. Magneesiumi, kaaliumi- ja rauasisalduse poolest võiks brokkoli liigitada kapsaste kuningaks. Seda võib süüa nii toorelt, keedetult kui ka aurutatult. Mulle isiklikult maitseb aurutatud brokkoli, täidab väga hästi kõhtu ja on kerge seedida.

Kookoshelbed – tõeliselt meeldiv maitseelamus ja seda kulub palju. Ostame seda poest 1 kg kotiga ning seetõttu jagub seda päris pikaks ajaks. Kookoshelbed sisaldavad 4 korda rohkem kiudaineid  kui kaerakliid ja 2 korda rohkem kiudaineid kui nisukliid või linaseemned, tänu millele kestab ka täiskõhutunne. 100 grammis kookoshelvestes on tervelt 17grammi kiudaineid, süsivesikuid 23,9 grammi, rasva 64,5 grammi (kasulikku rasva) ja proteiini 7,1grammi. Kookoshelbed aitavad ära hoida aneemiat, hoiavad veresooned elastsetena, rahustavad närve ja lihaseid ning hoiavad kaalu kontrolli all. Üks supilusikatäis kookoshelbeid on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega.  Sarnaselt kookoshelvestele passib süüa ka kookospiima mis aitab tõrjuda organismis kahjulikke baktereid ja viirusi. Tähelepanelik tuleb olla toidu valmistamisel siis kui kookospiima kasutatakse koos mõne tsitruselisega – toit või jook läheb tükki. Samuti kipub konserveeritud kookospiim kiiresti riknema, ehk siis avatult säilib vaid mõne päeva. Seetõttu eelistan mina kookoshelbeid.

Päevalilleseemned ehk tavakeeli sihvkad sisaldavad vägagi rikkalikult erinevaid toitaineid – rauda, vaske, kaltsiumi, tsinki, B-grupi vitamiine, seleeni, magneesiumi, E-vitamini ja valke. Need pisikesed ja maitsvad seemned alanadvad Sinu vere kolesteroolitaset, aitavad tugevdada luid, aitavad ära hoida vähki, on põletikuvastase ning allergiat leevendava toimega. Lisaks sellele parandavad naha elastsust, kaitstes seda vananemise eest. Toored päevalilleseemned on üks haruldasemaid D-vitamiini allikaid – teadupärast aitab just D-vitamiin organismil omastada kaltsiumit ja fosforit ning mängib tähtsat rolli hammaste ja luustiku ehitusel.  Neid sobib segada suppidesse ja salatitesse, idandada, lisada küpsetistesse, müsli sisse ja lisada hommikusöögil pudru sisse. Ise eelistan just seda viimast varianti. Hommikune äratus kaerahelbepudruga, millesse on segatud päevalilleseemneid, supilusikatäis kookoshelbeid, mõned tükeldatud kuivatatud aprikoosid ja näpuotsaga rosinaid. Peale puhastatud ja tükeldatud mandariin või kiivi ja lusikatäis mett. Viib lausa keele alla. Võimalusi on mitmeid, täpselt nii palju kui fantaasiat on ja mis peamine – selles ei ole grammigi valget suhkrut.

Väldi suhkru tarbimist, see on tänapäeva toiduainete turul üks ohtlkumaid aineid.  Pean silmas siis valget kristallsuhkrut, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast eemaldades sealt vitamiinid, kiudained, proteiinid, mineraalid ja teised kasulikud ained. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal ja see ei sobi inimesele tarbimiseks. Suhkru liigne tarbine võib põhjustada diabeeti, raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist ja põhjustada hammaste lagunemist.  Suhkur on vähese toitumisalase väärtusega ehk siis annab liialt palju tühje kaloreid. Sööge suhkru asemel mett! Mäletan veel neid igihajaid nõukaaegu, kui tutvusringkonnast üks kaunis naistuttav missivõistlustel käis. Tulles sealt eduka saavutusega tagasi oli minu esimeseks küsimuseks talle, mis ta selleks teeb, et nii hea välja näeb? Vastuseks tuli, et joob kohvi ja teed ilma suhkruta. Alates sellest päevast minu kuumades jookides magusaineid enam ei olnud ja ei ole siiamaani. Iseenesest ju tean, et soolase toidu teeb maitsvaks see, kui sinna pisut suhkrut lisada ja magusa toidu teeb maitsvamaks see, kui sinna pisut soola lisada aga üleüldiselt väldin mõlema maitsestaja tarbimist.  Suurepärase ja maitsva magustoidu saad näiteks nii : võtad 200g kohupiima, lisad sinna supilusikatäie leotatud goji marju, supilusikatäie kookoshelbeid, väiksema apelsini või mandariini ja tilga piima (võib ka supilusikatäie hapukoort või rõõskoort sekka lisada). Segad kogu kupatuse kokku ühtlaseks massiks ja peale paned lusikatäie mett. Eriti hea on siis, kui kohupiim on hästi külm, sest siis muutub vedel mesi selle peal tihkemaks. Kohupiima sisse võib segada igasuguseid puuvilju ja marju, sama nagu pudruga, täpselt niipalju, kui fantaasiat on ja mis peamine – taaskord ilma suhkruta!

Väldi soola tarbimist isegi siis, kui see parandab paljude toitude maitseomadusi. Veerand teelusikatäit soola päevas oleks täiesti piisav kogus, küll aga suur osa inimestest sööb enesele märkamatult sisse tervelt 2 – 3 teelusikatäit soola päevas. Üks suurimaid probleeme, mis söögisoola liigse tarbimsega kaasneb, on kõrge vererõhk. Sool tekitab Sinu organismis vedelikupeetust ehk siis turseid, loob eelsoodumuse neeruhaiguste tekkeks, soodustab ajuinsuldi ja infarkti teket. Soolatarbimist on tegelikult lihtne piirata, siit ka mõned soovitused selleks. Ära osta poest valmistoitu (alustades pajaroogadest lõpetades keeduvorstidega) – Sa ei tea millest need täpselt tehtud on, kui palju on seal mingeid kasulikke ja vähem kasulikke toitaineid ja Sa ei tea, kui palju on sinna lisatud soola. Väldi kartulikrõpsude söömist. Makaronide, riisi- ja kartulikeeduvette ei ole vaja soola panna – see on lihtsalt harjumus. Õpi kasutama sibulat ja küüslauku ning teisi rohelisi maitseaineid. Kokaraamatute retseptide järgi süüa tehes võid täiesti kindlasti etteantud kogusest poole vähem toidule soola lisada. Samas ära unusta, et sool on inimese tervisele hädavajalik, seetõttu on kasulik, kui tarvitad tavalise valge rafineeritud söögisoola asemel näiteks meresoola. Meresool koosneb 84-st erinevast elemendist, mineraalainetest ja mikroelementidest, mis on inimese organismi jaoks sobivas ja õiges tasakaalus. Lauasoola valmistades eraldatakse meresoolast 83 elementi ja järele jääb naatrium ning puhas naatrium tekitab inimestele tõesti terve rodu erinevaid terviseprobleeme. Harjutades ennast magedama toiduga hakkad Sa paari nädala pärast toidu maitset paremini tundma ja õpid köögikunsti saladusi seda enam nautima.

Sojaoad – lisaks sellele, et nad on ääretult maitsvad on nad ka väga kasulikud. Ainuüksi oma väheste süsivesikute, arvestatavate kiudainete, kasuliku rasva ja kõrge valgusisalduse tõttu on sojaoad üsna asendamatu toiduaine. Soja sisaldab kaheksat inimkehale vajalikku aminohapet, suurepäraseid antioksüdante haigustega võitlemiseks, B grupi vitamiine ja rauda. Sojaubades sisalduv rasv on kõrge bioloogilise aktiivsusega millest inimene omastab kuni 98%.  Vähene süsivesikute sisaldus muudab oad asendamatuks diabeetikutele ja kõrge kiudainete sisalduse tõttu on sojaoad oluline toiduaine kaalu kaotada soovivale inimesele.  Tarbides regulaarselt sojatooteid vähendad Sa riski haigestuda vähki ja tugevdad närvisüsteemi. Lisaks sellele parandavad sojaoad südametegevust,  reguleerivad oad veresuhkrusisaldust ja insuliini tootmist, soodustavad seedmist, seovad ja aitavad organismist väljutada mürkaineid. Ubadel on põletikulisi protsesse ja peavalu vähendav toime. Jne. Tõesti hästi maitsvad! Ise keedan neid tavaliselt terve potitäie, ehk siis ca 500g kuivkaalus. Peale valmimist lükkan külmikusse ja siis kasutan kus parasjagu pähe tuleb. Vahel tarbime niisama nö kartuli asemel, lisame salatitesse ning aegajalt, väga harva ka suppidesse (suppe sööme haruharva). Ainus miinus on kogu selle kupatuse juures see, et isegi peale eelnevat leotamist peab neid suhteliselt kaua keetma ja erinevalt teistest ubadest hakkavad nad keemise käigus algselt palju vahutama. Lisaks vahule lasevad enda übert läbipaistva kesta ka lahti. Vahukulbiga vahtu eemaldades korjan kestad välja ja edasine keetmine toimub juba vaiksel tulel seni , kuni oad on valmis. Mulle meeldib, kui oad õige pisut krõmpsuma jäävad, ehk siis pudruks keeta pole siiani neid õnnestunud.

Need on põhilised toiduained, mis meie toidulaual vahelduva eduga kindlalt oma koha leiavad. Bodyfitnessiga tegelemise tõttu olen pidanud tihti deedil olema ja kaalu langetama, seetõttu olen sageli kokku puutunud korduvalt ainevahetuse probleemidega ja rohkelt maadelnud soolestiku puuduliku tühjenemisega. Lisaks sellele, et need toiduained sisaldavad hulgaliselt kasulikke toitaineid,  on nad ka valdavas enamuses kasulikud torustiku korrashoidmiseks. Sa võid ju dieeti pidada ja mõistlikult ehk tervislikult toituda, kuid kui torustik ei tühjene korrapäraselt, siis püsivaid tulemusi kaalu langetamisel loota ei tasu. Siinkohal räägivad kogemused enda eest. Meile need välja toodud toiduained maitsevad ja organismi töökorras hoiavad – ehk siis tasub proovimist!

Ja nüüd, kus Sa oled oma keha kõiksuguste tervislike ja kasulike toitudega hellitanud, ära unusta ennast selle eest premeerida. Söö julgelt mingite kindlate intervallide tagant (ühe, kahe või kolme nädala jne tagant) üks korralik suutäis nö „RÄMPSTOITU“. See toimib nagu nõukaaegne äratuskell, mis Sinu tervisest pakatava harjumuspärasuse uuesti ellu äratab. Pahatihti kipub inimese organism kiiresti kõiksuguste asjadega harjuma ja seepärast on isegi kasulik teda aegajalt traumeerida. Üks korralik mahlane juustu – ja lihatäidisega burger, rammus pizzalõik või siis õlis küpsetatud friikad rasvase kanakintsuga on nagu rusikas silmaauku. NB! Nagu ma ütlesin – mitte iga päev vaid kindlate intervallide tagant ja seda selleks, et seedeelundkond uuesti üles äratada. Isegi mina naudin selliseid asju – harva küll, aga siiski!

Tänane sissekanne on nö külalislektorilt – Eesti ühelt edukaimalt oma ala tegijalt, kolmekordselt Eesti absoluutselt meistrilt naiste bodyfitnessis Christina Alevilt. Lähemalt Christinast ja tema tegemistest saate lugeda tema kodulehelt www.lioness.ee Allpool aga tema tänased soovitused ja nipid ning kindlastu ei jookse need kellelgi, kes hoolib oma tervisest ja tervislikust toidulauast, mööda külge alla. Head lugemist!

Söö iga päev peotäis mandleid. Mandlid sisaldavad rohkelt küllastumata rasvhappeid, kaaliumit, kaltsiumit, rauda, magneesiumit, E,  D, B ja K grupi vitamiine. Lisaks neile veel olulisel määral fosforit, tsinki, vaske, riboflaviini ja niatsiini – kõik need ained on organismi toimimiseks lausa hädavajalikud.  Peotäis mandleid varustab Sinu organismi 11 erineva toitainega ja katab  60% ulatuses Sinu päevasest E vitamiini vajadusest. Võrreldes teiste pähklisortidega sisaldavad mandlid  ka rohkem valku. Toidulauda aitavad kindlasti mitmekesistada kõikvõimalikud erinevad pähklisordid. Minu toidulaual on igapäevaselt 10-15 mandlit, aegajalt kreeka pähklid, sarapuupähklid jne. Rohkem infot nende kohta leiad kindlasti internetist.

Joo hommikul 30 minutit enne sööki kuivatatud ploomide/aprikooside leotisest tehtud mehu.  Puuviljade kuivatamisel vähendatakse viljade veesisaldust, mille tõttu teised toitained konsentreeruvad ehk siis nende sisaldus kasvab.  Kuivatatud puuviljades säiluvad mikroelemendid, vitamiinid, kiudained ja pektiin – need avaldavad väga head mõju Sinu kilpnäärmele ja aitavad puhastada Sinu organismi jääkainetest. Kuivatatud ploomid on ammu teada – tuntud seedetegevust reguleeriva toime poolest.  Eriti väärtuslikuks peetakse nende kiudainetesisaldust. Kuivatatud aprikoosid on aga tuntud ka oma rikkaliku kaaliumisisalduse poolest. 100g kuivatatud aprikoosides on 1380mg kaaliumi. Kaaliumi toimel kulgeb Sinu lihaste töö, süsivesikute ning valkude ainevahetus. Kaalium aitab Sinu organismi puhastada mürgistest ülejääkidest, alandab vererõhku ja on oluline Sinu naha tervisele.

NB! Kuna puuviljade kuivatamisel toimub toitainete kontsentreeruine, siis tekib nö mineraalainete pomm, mis on eriti suhkruküllane. Seetõttu ei ole soovitav värskeid puuviju oma menüüs kuivatatud puuviljadega asendada!

Mina valmistan oma hommikust kokteili nii : Panen õhtul 4 kuivatatud ploomi ja 2 kuivatatud aprikoosi 250 ml vette ligunema. Hommikul purustan nuimikseriga pehmeksleotatud puuviljad mehuks ja tarvitan koheselt ca 30 minutit enne sööki. Ülepäeva lisan lisaks puuviljadele leotusvette 1 spl linaseemneid. Soolestiku tühjenemise pärast enam muretsema ei pea.

Linaseemnetes on rohkelt õli-, valgu- ja limaaineid. Parim osa neist on õli, mis sisaldab othralt kahte inimorganismile vajalikku rasvhapet: alfvalinoleen- ja linoolhapet. Neid rasvhappeid peetakse inimesele asendamatuteks.  Tänu oma rikkalikule kiudainetesisaldusele aitavad linaseemned reguleerida soolestiku veesisaldust ja tühjenemise sagedust. Purustatud linaseemned toimivad eriti hästi siis, kui tarbida rohkelt vedelikku (ca 1,5-2l päevas). Soovitatav kogus linaseemneid ühes päevas on 2 spl.  Ise kasutan linaseemneid hommikuses ploomi/aprikoosi mehus, putrudes küpsetistes, lihatoitudes ja salatites.

Lisa oma menüüsse Goji marju. Väikeste Goji marjade võim peitub rikkalikus A ja C vitamiinis, neis on üle 20 erineva mineraali ja vitamiini nagu näiteks raud, tsink, fosfor, E-vitamiin, riboflaviin (B2) ja beetakarotine sisaldavad karotenoidid.  1 untsis ehk siis 28g Goji marjades on rohkem beetakaroteene kui porgandis, rohkem C vitamiini kui apelsinis ja rohkem rauda kui spinatis või sojaubades. Minu toidulaual on Goji marjad 3 – 4 korda nädalas, tavaliselt lisan neid hommikusöögil pudru sisse. Samuti võib neid süüa lihtsalt niisama vahepalaks, leotatult  ja ka soolaste toitude sees eksootilise maitseelamuse saamiseks.

Toiduvalmisatmismeetoditest eelista enim toidu aurutamist. Aurutamine on pärit ammustest aegadest, kus juba vanad hiinlased kasutasid toidu valmistamisel keeva vee kohal hoitavaid bambuskorve. Aurutamine on kindlasti üks kõige tervislikum toiduvalmistamismeetod. Auruamise käigus tekkiv niiskus takistab toidu kuivamist, säiluvad vitamiinid, mieraalained ja mikroelemendid. Tänu sellele on aroom tugevam, toidu maitse ja värv intensiivsemad, mille tõttu ei ole tarvis lisada toidule nii palju maitse ja rasvaineid, toit ei lagune ning säilitab oma esialgse väljanägemise. Aurutada saab praktiliselt kõike: liha, linuliha, mereande, köögivilja, kartuleid, riisi,  munaroogi, pastat jne.  Meie peres on toidu aurutamine igapäevaselt tähtsal kohal. Toidu valmistamine on lihtne ja tulemus on ülimaitsev. Soovitan soojalt!

Kui Sa just pead toitu praadima, kasuta selleks võimalusel KOOKOSEÕLI, sest see annab Sulle energiat, tõstab immuunsust, kiirendab ainevaetust ja aitab alandada halva kolesterooli taset. Kookosõi ei ladestu keha rasvkoesse ning seetõttu soodustab hoopis Sinu rasvade põletamist. Kookosõli on taimne õli, mida pressitakse kookospähkli viljalihast. Kuna kookosõli koosneb 92% ulatuses küllastunud rasvhapetest siis on see toatemperatuuril tavaliselt tahkes olekus. Rafinerimata kookosõli (puhastamata ja külmpress meetodil saadud õli) hakkab sulama juba 24-25 C juures ning suitsema 170 C juures. Kookosõli aitab imendada ja seedida teisi toitaineid sh ka vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid. Soodustab soolefunktsiooni, annab jõudu ja energiat, on kasulik juustele, nahale ning seda on kerge seedida. Kookosõli on seenevastase toimega ja aitab tugevdada immuunsüsteemi (rohkem infot leiad internetist) Kui ma just pean toitu praadima, siis teen seda alati kookosõliga, alates kanafileest lõpetades pannkookidega, kusjuures need viimased saavad selle õliga küpsetades kohe eriti maitsvad.

Söö  päeva jooksul mõistlikus koguses puu ja köögivilju.  Sooja toidu kõrvale söö alati toorsalatit, silmas pidades taldrikureegit. Taldrikureegel : 0,5 taldrikust peaks moodustama erinevad salatid, aurutatud, hautatud või keedetud köögiviljad. Põhitoit, nagu kala, kana, liha peaksid moodustama veerandiku Sinu taldrikust ja lisandina kartul, riis, tatar, pasta peaksid moodustama ülejäänud veerandiku Sinu taldrikust. Kui on tegemist segatoiduga nagu risotto, lasanje jne, siis oleks taldrikureegliks 0,5 salatit ja teine 0,5 segatoitu. Lihtne meeles pidada ja mis kõige peamine, kõht tänab hiljem Sind selle valiku eest.

Kui Sul on magusaisu, siis üsna tõenäoliselt põhjustab selle heade rasvade defitsiit Sinu organismis (head rasvad –  külmpressitud taimsed õlid, kookose – ja palmiõli,  pähklid, avokaado, mandlid, tavaline Eesti Taluvõi, koor – nii hapu – kui ka rõõskkoor, kalaõli, linaseemned, juust, oliivid, sojaoad, omega3 rasvhapped – linaseemned, kreeka pähklid, külmavee kalad  jne).  Minu magusaisu hoiab kontrolli all peotäis mandleid või pähkleid.  Maiustada võib ja aegajalt peabki, sest rohkete süsivesikute tarbimine kindlate intervallide tagant nt 1 kord nädalas kindlal päeval, teevad restardi Sinu ainevahetusele  ja soolestiku tühjenemisele.  Kulturismi ja fitnessi maailmas nimetatakse seda LAADIMISEKS.  Minu eelistused laadimisel on: rasvased pannkoogid meega (küpsetatd kookoseõliga), kõige rasvasem koorejäätis mis poes saadaval ja kodumaine Ali Baba halvaa. Miks just need? Esmalt vast seepärast, et need on tõepoolest väga maitsvad ja teisalt seepärast, et just valitud maiustused sisaldavavad lisaks kiiretele süsivesikutele rohkelt kasulikke rasvu. NB! Nagu kõikide teiste kasulike asjadega, siis ei tasu ka nende maiustustega liialdada, st. piisab täiesti kahest rammusast ja paksust ülepanni kohupiimapannkoogist üle valatuna rohke meega või siis 0,5 liitrist koorejäätiest 100 g halvaaga.

Järgneb …

Umbes aasta tagasi vastasin ühe väljaande küsimustele kanamunade teemal ning kuna tänasel päeval (munade tõusnud hind ning lähenevad Lihavõtted) on munateema taas aktuaalne, siis otsisin selle artikli sahtlipõhjast üles. Siin see on, natuke kohendatuna, kuid põhimõtteliselt sama, mis originaalis.

Vanasti, kui ma veel noor oli,  räägiti, et üle kahe muna nädalas ei tohi mingil juhul süüa — kolesteroolitase kargavat kohe lakke. Nüüd aga nimetatakse muna lausa supertoiduks, milles kõik organismile vajalik. Kus peitub tõde? Dieedipidajate südame rahustamiseks otsiti välja seitse enamlevinud munamüüti ja paluti mul need kas kinnitada või ümber lükata. Siin nad on!

Väide 1. Kanamunad tõstavad kolesteroolitaset ja sellepärast peaks nende söömisega väga ettevaatlik olema — mitte rohkem kui kaks muna nädalas!

Vale. Müüt, et muna on kolesteroolipomm, ei vasta tõele. Küllastamata ja küllastatud rasvhapete suhe on munas tasakaalus, mistõttu ei avalda muna söömine organismi kolesteroolitasemele mingit mõju. 100 grammi munakollast annab tõepoolest 1120 mg kolesterooli, kuid selle koguse kättesaamiseks tuleks päevas süüa seitse kanamuna! Inimese organism omastab ühest munast umbes 80 mg kolesterooli, aga inimene peab seda päevas saama 300 mg. Samas seob munas sisalduv letsitiin kolesterooli ja viib selle organismist välja. Nõnda siis ei kujuta munasöömine endast kolesteroolitaseme osas mingit ohtu.

Väide 2. Kolesteroolitaset tõstab ainult munakollane, valge osa on täiesti kahjutu. Kui kollane eemaldada, võib muna süüa nii palju kui jõuab.

Vale. Kolesterool sisaldub tõesti munakollases, aga mitte ainult — seda leidub ka searasvas, võis, mereandides jne. Seega tuleb kogu oma toitumine teadliku pilguga üle vaadata. Ehk: kui ei olda just väga rasvarikkal dieedil, ei juhtu kolesteroolitasemega veres midagi ka siis, kui süüa mitu muna päevas.

Väide 3. Kanamunade turustajad väidavad, et muna on väga toitaineterikas, peaaegu ideaalne toit, aga tegelikult sisaldab muna vähe kasulikku.

Vale. Kanamunade turustajate jutt vastab tõele. Munakollase rasvas leidub A-, E-, K- ja D-vitamiini — need kõik on rasvlahustuvad. Munakollane on ka hea raua- ja mineraaliallikas. Kanamuna sisaldab üle 30 makro- ja mikroelemendi, temast on palju fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, vaske, tsinki ja mangaani.

Väide 4. Arvamus, et munad on väga proteiinirikkad, ei pea paika. Näiteks ühe muna suurusest kogusest tuunikalast saab rohkem proteiini.

Vale. Muna ON väga valgurikas toiduaine, pealekauba on munavalk kõige paremini omastatav valk — inimese organism omastab sellest umbes 95 protsenti! Keskeltläbi saab ühest täismunast 5—6 grammi valku, mis on küll vähem kui näiteks lihast, aga kuna munavalgu omastatavus on väga kõrge, on ta valguallikana konkurentsitult parim ja soodsaim (arvestades hinda).

Väide 5. Valged munad on toitaineterikkamad kui pruunid.

Vale. Muna toitainesisaldus ei olene koore värvist.

Väide 6. N-ö ökomunad on palju tervislikumad kui masstoodangust saadud munad.

Tõde. Tõenäoliselt on kemikaalivaba ehk ilma stimulantide, antibiootikumide ja hormoonideta sööta saavate «vabakäigukanade» munad kasulikumad. Eriti siis, kui usume, et toidus olev energiakogemus ja teadvus antakse meile üle.

Väide 7. Praetud munast saab organism täpselt samu aineid mis keedetud ja toorest munast.

Tõde. Jah, saab küll, kuid koos praetud munaga sööme ka rasva, mille sees ta küpsetati. Seepärast on praemuna keedumunast siiski ebatervislikum. Niisiis, kasulike ainete kättesaamiseks tasuks igal juhul eelistada keedetud muna.

Lõpetuseks – maailma läbi aegade tuntumaid ja edukamaid kulturiste Ronnie Coleman sööb päevas (lisaks kõigele muule) ca 26 kanamuna, neist 12 hommikusöögiks. Mees nagu mägi!

Ei ole vist väga halb mõte meelde tuletada või üle rääkida nii reeglid, kuidas käituda jõusaalis. Enamikel klubidel, millel on koduleht, on reeglid ka selgelt välja kirjutatud, kuid paljudel siiski mitte. Kuidas siis käituda jõusaalis, et oleks nii endal kui teistel turvaline?

Trenni minnes jäta oma halb tuju, kui Sul juhtub see olema, koju või äärmisel juhul garderoobi. Mossis ja torssis olekuga pärsid Sa kindlasti oma treeningut ja selle edenemist, kuid võid mõjutada ka kaastreenijaid. Suhtu kaastreenijaisse lugupidavalt, ära sega neid, kõnetades neid siis, kui nad parasjagu harjutust sooritavad. Ka pole viisakas „virvendada“ peegli ees, kui keegi seal just parasjagu treenib – natuke ootamist ei tee Sinu trenni oluliselt pikemaks, kuid võib rikkuda teise inimese jaoks olulise soorituse.
Kui Sa pole kindel harjutuse õiges ja korrektses soorituses, siis küsi kindlasti nõu treenerilt, sama käib ka treeningseadmete üldise kasutamise ning nende reguleerimise kohta.

Kindlasti kasuta treeningseadmeid vastavalt kasutusjuhendile, mille leiad treeningseadme küljest. Kui Sa ka siis pole õiges soorituses kindel, siis taaskord on abiks treener.

Enne, kui kavatsed hõivata mingi treeningseadme või kangi/hantlid, uuri viisakalt, kas keegi teine seda hetkel ei kasuta.

Kasutatud spordiinventar, mis pole just põranda küljes kinni (kang, kangikettad, hantlid) aseta oma kohale tagasi. Ei ole vaja neid ripakile jätta, vaid pane nad sinna, kust ka teistel on neid lihte ja turvaline leida ja kasutada.

Ära loobi treeningvahendeid, eriti käib see hantlite kohta. Kusagil sõbra poole vaadatud nn hardcore treeningvideo järeleaimamine ei ole kindlasti tänapäevastes jõusaalides teretulnud. Lisaks tahavad ka teised kliendid samu hantleid kasutada ning isegi terasest ja vastupidavast kummist valmistatud vahendid purunevad ajapikku.

Kindlasti ei kuulu jõusaalitreeningu juurde ujumisriided, paljas ülakeha, välisjalatsid või rannaplätud – trenniriietest kirjutasin ühes varasemas sissekandes.

Pea kinni elementaarsest hügieenist – pärast seadmel treenimise lõpetamist pühi enda järelt pink higist, kasutades selleks higirätikut või ka kätepaberit. Vajadusel pühi üle ka kang ja/või hantlid (ning ka kardioseadmed)  – ei ole just meeldiv järgmise treenijana haarata pihku higist ligedad hantlid või sattuda masinale/pingile, mille nahkpolstrit mööda jooksevad alla higinired. Ka võiks parfüümitamine jääda pärast trenni – treenima tulles võiksid ennast mitte lõhnastada!

Taunimistväärt on jõusaalis mobiiltelefoniga lobisemine – jäta see parem garderoobi või kui tõesti muudmoodi ei saa, siis eemaldu keskkonnast, kus treenid, kui on vaja hädasti helistada.

Kui Sul on soov ennast või oma sõpra fotografeerida, siis ole kindel, et spordiklubi personalil selles vastu midagi ei ole. Igaks juhuks poleks paha küsida ka kaastreenijatelt, kes ligiduses harjutavad – paljudele ei meeldi ka juhuslik pildilejäämine.

Igatahes – nüüd peaks olema enamus reegleid, nii kirjutamata kui kirjutatuid, üles märgitud. Kui Sulle meenub midagi, siis anna mulle teada, lisan siia juurde.

Ja ei läinudki kaua aega, kui Erki Mitt lisas omapoolse täienduse: “Mina lisaks siia veel, et kui parasjagu on jõudehetk siis võiks ilusasti oma tagumiku masina pealt lahti ajada, et mõni järjekorras seisja saaks ka ehk vahele kokkuleppel harjutusi teha. Samuti omavahel muljetamine ja lobin segab- jumal tänatud, et saab klappidest muusikat kuulata. Siis ei tasuks 7 pöialpoisil koguneda ühe aparaadi ümber vaatamaks kui tugev on tema sõber. Suhteliselt segav on ka kui mõned teevad oma poksiliigutusi sul täpselt selja taga või kergejõustiku kuivtrenni masinate vahel- enamik kohtades on olemas selleks venitusala. ..ja jumala eest- kui tõesti viimased kordused on rasked ja muud moodi ei saa maksimumi kätte siis olgu..tuleb sealt üks urin..aga iga kordusega pole ju vaja ometi metslooma hääli tekitada:D”