Sellele pole ideaalset vastust ning ühest lähenemist. Soovitatakse süüa vähemalt kolm korda päevas, kuid on kuulda ka nõuandeid süüa kuus korda päevas. Vastuseks saab olla ilmselt kompromiss, mida ise oled valmis tegema ideaalse ning sinu reaalsete võimaluste vahel. Kui sul pole probleeme oma kehakaalu ning strateegiliste ümbermõõtudega, siis ei ole vahet, võid süüa ka 2…
Süsivesikud on meie organismi tähtsaimad energiaallikad ja ka kõige kiiremini kättesaadavad energiaallikad. Nii nagu valgud jagunevad kaheks, loomseteks ja taimseteks, nii võib ka süsivesikuid jagada laias laastus kaheks: lihtsüsivesikud (monosahhariidid) ja liitsüsivesikud (polüsahhariidid, komplekssüsivesikud).
Liitsüsivesikud ehk ka valged süsivesikud on need süsivesikud, mida sisaldab värvuselt hele toit nagu mesi, suhkur, valge riis, makaronid jne ning…
Valgud (ka proteiinid) on meie organismis ehitusmaterjaliks ning nende järele on vajadus kõigil inimestel, nii treenivatel kui ka mittetreenivatel. Valgud jagunevad kaheks: on loomset päritolu ehk asendamatud valgud, mida meie keha ei suuda ise sünteesida ning taimset päritolu ehk asendatavad, mida organism suudab ise erinevatest lähteainetest kokku panna.
Valguvajadus on sõltuvuses inimese soost (naistel väiksem,…
On fakt, et organiseeritud kehaline aktiivsus ehk treening pluss kontrollitud toitumine pluss veel üks muutuja – uni, toovad ja loovad parima tulemuse. Kusjuures kontrollitud toitumine ei ole siin kaugeltki mitte tähenduses „dieet“ ega „nälgimine“. Vastupidi – süüa tuleb piisavalt palju ja piisavalt mitmekesiselt, et kõik see, mis oleme omale eesmärgiks võtnud ja seadnud, ka tõepoolest…
Kui Sa oled võtnud vastu otsuse hakata ennast aktiivsemalt liigutama, siis on oluline, et Sa tead, mida, kuidas ja millal Sa teed. Ei ole tähtis, kas Sinu valitud spordialaks või tegevuseks on jooksmine, ujumine, jalgrattasõit, kepikõnd või niisama jalutamine – alati tee omale plaan ja sea eesmärk.
Eesmärke võib tinglikult jagada kaheks ehk lühemaajalisteks ja pikemaajalisteks…
Arvan, et kellelegi pole võõras sõna kalor, täpsemalt siis kilokalor, lühendatult Kcal. 1 Kcal = 1000 cal ning selle definitisoon on, et 1 Kcal on energiahulk, mis kulub 1 liitri vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi C võrra.
Energiahulka ja kulu on võimalik mõõta. Eluspüsimiseks vajalikku energiat ammutab inimene toidust toitainete näol ning toitainete, näiteks valgud-rasvad-süsivesikud,…