Kepikõnd ja aeroobne treening

Kirjutasin eelmises postituses värskes õhus sportimisest. Annan nüüd täpsema ülevaate viimasel ajal moodi läinud ning laialdaselt levinud kepikõnnist, mis sai alguse meie naabrite juurest Soomest juba möödunud sajandi 30-ndate algusest. Seda hakkasid harrastama suusasportlased, treenides nii lauskmaal kui ka mägedes ja orgudes. Sulle on aga tähtis, et Sa juba esimesel korral omandaksid korralikult kepikõnnitehnika, sest vaid sellisel juhul on tagatud maksimaalne efekt, mida sellest treeningust saad.

Õige tehnika

Ilmselt on seda kirja teel väga raske selgitada, milline peaks olema üks korralik kepikõnnitehnika, kuid midagi ehk suudan Sulle edasi anda. Üks, mis kindel – kepikõndi võib kindlasti lugeda „kogu keha treeninguks“, kuna õigesti omandatud tehnika korral on töös kõik lihasgrupid. Keppide järgilohistamine või siis nende minimaalne liigutamine puusade juures ei ole kepikõnd! Sageli võime sarnast liikumist näha kepikõnni sünnimaa Soome vanema põlvkonna esindajate ehk pensionäride puhul. Keppidega kõndides on käte ja jalgade ning kogu keha liikumisrütm sama, mis hoogsal sammul kõndides, kuid ilma keppideta.

Kepikõnni ajal on tähtis, et käed ja jalad liiguksid ette ja taha võrdlemisi keha lähedalt ja hoogsalt. Et treeningust võtta kõik, ongi esmatähtis õige tehnika omandamine ja rütmitunnetus. Käte liuglemine ette-taha ning keppide jõuline mahaasetamine mõjutab sammu pikkust, samas väikese amplituudiga käte liuglemine piirab vaagna rotatsiooni ning ühtlasi vähendab ka sammu pikkust.

Kui keppide liikumisulatus (koos käega ikka) ette ja taha suureneb, suureneb automaatselt ka vaagna rotatsioon ja sammu pikkus. Perfektseks võib nimetada kepikõndi, kus kepi käepide ei tõuseks kunagi kõrgemale keha keskkohast. Vale tehnika võib aga põhjustada pingeid kaelas ja õlavöös. Eriti sobilik on kepikõnd tugevalt ülekaalulistele, eakatele inimestele (kes saavad keppidelt lisatuge ning seega suurel määral vähendavad kukkumisohtu), reumaatikutele, südamehaigetele.

Varustus

Ka on kepikõnni puhul oluline varustus ehk siis tehniline pool. Selleks, et saavutada maksimaalne tulemus ning vältida ka vigastuste teket oleks vajalik valida õige varustus ehk siis antud juhul kepid. Kui Sa nüüd arvad, et kuna kepikõnd on tulnud murdmaasuusatamisest, siis kõlbavad ka suusakepid, oled Sa valel teel. Üldine pilt võib ehk sama olla, kuid just lumi on see, mis annab suusatamisele kepikõnniga võrreldes hoopis teise mõõtme.

Kepikõnni kepid on oluliselt lühemad ning ainuke asi, mis kepikõnni kepi ja suusakepi juures on suhteliselt sarnane, on käepide, kuna ka mõlema spordiala juures tehtav liikumine on suhteliselt sarnane. Kepiotsa teravik on aga kepikõnni kepi puhul suuresti erinev, lühem ning väiksema korviga. Ka on kepikõnni kepi käepide ergonoomilisema ehitusega.

Kepikõnni keppide pikkus

Kepikõnni kepp PEAB olema õige pikkusega. Reeglina on müügikohtades ka vastavad tabelid pikkuse arvutamiseks, kuid nende puudumisel tasuks meeles pidada lihtne valem õige pikkusega kepikõnnikepi valimiseks: pikkus x 0,68 ehk siis kui Sa oled 184cm pikk (nagu mina), siis õige kepi pikkus oleks 184 x 0,68 = 125,12cm ehk 125cm.

Samas peaks keppide soetamisel pöörama tähelepanu ka sellele, et keppi maha asetades (küünarnukk keha lähedal) ei peaks nurk küünarnukis olema mitte rohkem ega ka mitte vähem kui 90°. Kui Sa siiski kahtled kepi õiges pikkuses, siis vali pigem lühemad kepid. Ja kindlasti kasuta keppide valimisel spetsialistide nõu, mitte ära mine ehku peale välja. Ka soovitan Sul kepikõnni õige tehnika omandamiseks pöörduda mõne juhendaja/treeneri poole, sest kepikõnd ON tehniline ala nagu suusataminegi.

Add Your Comment

 
Kehasalong
Hedon
Workoutshop
Vitashop
Stuudiopunkt
 

Treenitargalt.ee © 2009 - 2024 Kõik õigused kaitstud.