Jätkan tähestikku sealt, kus mõni aeg tagasi pooleli jäi. Niisiis:
Oksüdatiivne stress (oxidative stress): oksüdatiivsete stressorite (nt vabade radikaalide jt) ja antioksüdantide normaalne tasakaal inimorganismis on muutunud oksüdatiivsete stressorite kasuks.
Olestra (olestra): kunstlik rasvaasendaja (kirjanduses ka sahharoosi polüester), koosneb sahharoosist ja rasvhapetest. See ester ei seedu ega imendu seedekulglas, vaid läbib selle muutumatul kujul. Olestra takistab kolesterooli imendumist soolest (vereseerumi kolesterooli langetav toime). Võib asendada nii rasvu, kui õlisid sõltuvalt rasvhappelisest koostisest. Negatiivseks kõrvaltoimeks on vitamiin E imendumise pärssimine.
Oomega-3-rasvhapped ehk n-3- rasvhapped (omega-3 fatty acids): inimorganismi jaoks küllastamata rasvhapped (neist asendamatu on inimorganismi jaoks ainult alfa-linoleenhape).
Osteoporoos (osteoporosis): metaboolne häire, mida iseloomustab luudeurbsus, madal luutihedus ja luude massi vähenemine. Kaasneb risk luumurdude tekkeks (eriti menopausis olevatel naistel). Osteoporoosi soodustab ka väär toitumine.
Paakumisvastased ained (anticaking agents): ühendid, mis vähendavad toiduainetes osakeste liitumist ja kokkukleepumist ning parandavad toiduaine voolavust. Näiteks kaltsiumsilikaat (E 552), magneesiumoksiid (E 530).
Pakendusgaasid (packaging gases): gaasid, mis tekitavad pakendis inertse keskkonna vältimaks toiduaine oksüdeerumist hapniku toimel. Nt heelium (E 939), lämmastik (E 941).
Paksendajad (thickeners): ühendid, mis suurendavad vedelate toidutoodete viskoossust (teevad toiduaine tihedamaks). Näiteks agar (E 406), kummiaraabik (E 414).
Parkained (tannins): taimse päritoluga fenoolsed ühendid, mis hapniku toimel tumenevad. Reageerivad seedekulglas valkudega ja moodustavad pindkile, mis sulgeb mikroverejooksu või takistab põletiku arengut. On limaskestadele kokkutõmbava toimega.
Pastöriseerimine (pasteurisation): piima (jt jookide) pastöriseerimise (kuumutamise) põhieesmärkideks on inimesele ohtlike mikroobide hävitamine ja toote säilivusaja pikendamine. Piim puhul eristatakse tavalist (72o C, 15 sekundi jooksul) ja kõrgpastöriseerimist (mõni sekund kõrgendatud rõhu all temperatuuril 135…150o C).
Pektiinid (pectins): kasutatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses. Veeslahustuvad kiudained; leidub rohkesti värsketes pooltooretes puuviljades, juurviljades ja taimede rohelistes lehtedes. Seovad vett ja seetõttu on suurepärased tarretavad ained.
PH: keskkonna happelisust (0…7), neutraalsust (7) ja aluselist (7…14) hindav skaala. NB! Skaala taust on logaritmiline (st ühikuline vahe on kümnekordne).
Pigmendid (pigments): looduslikud vesi- või rasvlahustuvad ühendid (värvained). Taimedes on nende ülesandeks kaitse, loomade ligimeelitamine, valgusenergia neeldumine. Toiduainetes kasutatakse värvainetena. Loomsed pigmendid kaitsevad põhiliselt UV-kiirguse toime eest, osalevad ka nägemisprotsessis ja rakuhingamises.
Piim (milk): piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikus hulgas ja vahekorras nii makro- kui mikrotoitaineid.
Piimhape (lactic acid): Piimhapet kasutatakse kreemides, et tõsta naha niiskusesisaldust. Niiskusesisaldus tagab naha sileda pinna. Toiduainetetööstuses kasutatakse happesuse reguleerijana ja konservandina (E 270). Ta on ka AHA hape (vt vastav märksõna), mida leidub hapupiimas, kuid piimhape tekib ka inimorganismis.
Piimasuhkru ehk laktoositalumatus (lactose intolerance): tuleneb laktoosi hüdrolüüsiva laktaasi vähesusest (piima tarbimisel kõhuvalud, gaasid jne). Enamasti esineb laktaasi hulga osaline vähenemine vananemise, seedekulgla haiguste ja geneetiliste põhjuste tõttu. Kaasasündinudtäielik laktaasi defitsiit on suhteliselt haruldane.
Pika (pica): toitumishäire, mille puhul tarbitakse sihiteadlikult suurtes hulkades mittesöödavaid aineid (nt karvad, jää, muld jne).
Polüsahhariidid ehk polüoosid (polysaccharides): biopolümeerid. Koosnevad paljudest monosahhariidide (monooside) jääkidest. Näiteks toidus olev tärklis, tselluloos, inuliin ning glükogeen. Inimtoidu põhiline polüsahhariid on tärklis (seedub peensooles). Seedumatudpolüsahhariidid on toidu kiudainete põhikomponendid.
Pruun rasvkude (brown fat): selle rasvkoe rakkudes on rohkesti mitokondreid, mis annavad koele pruunika värvuse; koes toodetav energia eraldub põhiliselt soojusena. Oluline vastsündinute/ imikute soojusregulatsioonis. Kui keha üldine soojusregulatsioon on välja kujunenud,siis pruun rasvkude praktiliselt kaob.
Proteiinid (proteins; vt valgud).
Probiootikumid (probiotics): inimesele kasuliku mõjuga piimhappebakterid (laktobatsillid ja bifidobakterid), millega tahtlikult rikastatakse toitu. Nende mõjul paraneb osade toitainete omastamine, toimuvad soodsad muutused seedekulgla mikroobikoosluses, tõhustub organismikaitsevõimekus (sh ka patogeensete mikroobide vastu).
Puljong (boullion): see on energiarikas keedus (leem), mida keedetakse loomade lihast ja kontidest, kaladest, seentest ja köögiviljadest koos maitseainetega. Maitse annavad puljongitele põhiliselt ekstraktiivained, mis keetmisprotsessis lahustuvad keeduvette.
