TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

Muna-eri

Hüppaks nüüd teemalt teisele vahelduseks (tulen hiljem mõistete juurde tagasi) ja kirjutaks mõne sõna kanamuna kohta …

Lapsepõlves räägiti mulle, et üle 1..2 muna nädalas süüa ei ole tervislik. Ilmselt mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistelegi, kui mitte kõigile. Olen nüüd aastatega oluliselt targemaks saanud ning julgen väita vastupidist – sööge muna, mingit ohtu ei ole. Kui suures koguses, seda ei oska öelda, kuid 3 … 4 …. 5 muna päevas ei tee kellelegi halba. Endal on üsna tavaline selline kogus …

Toon ka põhjused, miks peaksid muna sööma:

10 põhjust, miks kanamuna süüa:

1. Muna on tema toiteväärtust arvestades väga soodsa hinnaga toiduaine;

2. Munas on vähe kaloreid – samapalju kui klaasitäies värskelt pressitud mahlas;

3. Munarebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid;

4. Enim on munas A, D, B12, B4, B3 ja B2 vitamiini;

5. Kanamuna sisaldab üle 30 makro-ja mikroelemendi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, vaske, tsinki ja mangaani. Enamik muna mineraalaineid on organismile kergesti omastatavad;

6. Talvise toidulaua juures tuleks mõelda D-vitamiinile, mis on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumiseks ning ainevahetuseks. D-vitamiini leidub munakollases, kalarasvas, tursamaksas, võis ja täispiimas;

7. Munarebu rasvades leiduv letitsiin on oluline närvikoe koostisisa, millel on tähtis roll närviimpulsside edasikandumises ja ajurakkude toitumises. Letitsiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, samuti maksa tegevust ning hoiab vere kolesteerolitaseme normis.

8. Munavalk aitab kaalulangetajal säilitada keha lihasmassi;

9. Munakollane sisaldab ohtrasti orgaanilist ühendit koliini, mis on väga vajalik embrüo ja imiku närvisüsteemi ja aju arenguks. Emapiimas on samuti palju koliini. Et koliin näib olevat seotud ka vanas eas toimuvate aju-ja mäluprotsessidega, siis võib sellest abi olla ka näiteks Alzheimeri tõve ennetamisel;

10. Müüt, et muna on kolesteroolipomm, mille söömist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele. Tegelikult on munas küllastamata ja küllastatud rasvhapete suhe tasakaalus ning muna söömine ei avalda organismi kolesteroolitasemele mõju;



Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

4 Comments

Add a Comment
  1. Tere Kaia.
    100g munakolllast sisaldab umbes 30..32g rasva ning Sinu kehakaalu juures oleks Sul päevase minimaalse rasvakoguse, milleks on naistel 50g, vaja süüa ca 200g munakollaseid :). Ehk siis arvestades, et muna kaalub ca 60g ning munakollase osakaal temas on ca 28% ehk ca 17g, oleks Sul vaja ööpäevas tarbida 11…12 munakollast, mis oleks muidugimõista palju. Ideaalne kasulike rasvade osakaal oleks 1g keha 1kg kohta ehk siis ca 60g Sinu puhul. Heade rasvade alatarbimine toob kaasa keharasvade kinnihoidmise organismi poolt.
    Lisaks munale on heade rasvade allikateks veel õlid (soovit kalamaksaõli, kalaõli või oliiviõli), pähklivõi (suhkruta), peekon, vahukoor, kohvikoor, pähklid (va maapähklid), hapukoor, 80% või.
    Muidugi tuleb rasvakoguse suurendamisel vähendada tarbitavate süsivesikute hulka 🙂
    Parimatega
    Raivo

  2. Mina tahan küsida päevase rasvakoguse ja muna kohta. Ehk siis toitumispäeviku järgi annab muna tohutult (koleseterooli ei lähe sinna arvesse) rasva. Selle järgi ma ei saagi süüa päevas rohkem kui ühe muna (kaalun 60 kilo, 150 g muna annab ca 16.2 grammi). Kas siis ongi nii, et üks muna on maksimaalne kogus? Olgu mainitud, et hetkel käsil rasvaprotsendi alandamine, üritan suveks kõhulihase välja saada.

    Tänan!

  3. No polnud seal kirjaviga 😀
    Aga negatiivseid külgi ma ei teagi … Kui, siis mõnikord võib munavalge tekitada lastel allergilist reaktsiooni. Salmonelloos on veel üks võimalus. Muud nagu ei oskagi lisada 🙂

  4. Okei, mind sa veensid,e t muna on hea, aga et ükski asi ei saa olla üdini hea ja kuskilt pidi tulema ju see uskumus, et üle paari muna nädalas süüa ei ole hea, siis tegelikult võiksid sa välja tuua ka muna ohud/negatiivsed küljed. Siis oleks info täielik 🙂

    PS! sul on 9. punktis kirjaviga: mitte miku, vaid imiku 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme