Vestmanni ja Piibelehe lugu …

… ehk kes meist ei teaks seda E. Vilde teost „Pisuhänd“?(Muide – täna täpselt 1 kuu tagasi, 4. märtsil oli rahvakirjaniku 146 sünniaastapäev) … Kord üks all ja teine peal ning siis jälle vastupidi. Võibolla ei ole see kõige kohasem võrdlus, kuid mulle tundub, et sama seis valitseb meie toitumisspetsialistide ja nende jüngrite, kui nii võib öelda, seas. On ka muidugi teistsuguseid nägemusi toitumisest, kuid see pole hetkel teemaks. Ehk siis on selgelt eristunud kaks nn koolkonda ning seda eriti alal, kus toitumine on määravaima tähtsusega kui mistahes muul spordialal – kulturism ja fitness. Tinglikult võiks siis neid nimetada Antsoni (Fred Antson) ning Otsuse (Indrek Otsus) koolkondadeks. Usun, et inimene, kes vähegi jälgib ja uurib toitumisalaseid teemasid erinevates spordifoorumites, on nende nimedega kursis ning neid kodanikke ei pea hakkama eriti tutvustama. Niisiis – mida propageerib ja soovitab üks ning mida teine? Olgu juba ette ära öeldud, et tunnen mõlemat meest ning pean mõlemast ka väga lugu, kuid oma avamuse avaldan ikkagi. Vaatame lähemalt …

Nimelt on Fred seisukohal , et kuigi inimesed on pärast öist puhkust päeva esimesel poolel energilisemad kui päeva teisel poolel, ei tasuks tema arvates endale pidureid rohke süsivesikute tarbimisega peale tõmmata – parim on valgu- ja rasvarikas ning süsivesikuvaene hommikusöök, mis kindlustab aju varustatuse türosiini (üks 20st aminohappest, mille rakkudes sünteesitakse valkusid) ja tema abilistega ja annab meile pikaajalist ühtlast energiat. See soovitus läheb muidugi vastuollu üldise arusaamisega, et hommikul võime endale lubada ja vajame palju süsivesikuid. Võime lubada küll, kuid kas vajame, küsib Fred? Eriti tänapäevastes oludes, mil hommikusöögile ei järgne füüsilist tööd, mis süsivesikute kohese energiaks kasutuselevõtuga ennetaks veresuhkru ja insuliinitaseme tõusu. Kindlasti on kõik tundnud peale süsivesikurikast toidukorda energiataseme olulist langust, isegi unisust, kuigi needsamad süsivesikud peaksid ju andma meile küllaga energiat. Tegemist on serotoniini (neurotransmitter, mis kesknärvisüsteemis reguleerib meeleolu, und, söögiisu, mälu ja õppimist) produtsiooni stimuleerimisega ja veresuhkru tõusule järgnenud langusega, mis on aga mõlemad toidu koostise kaudu hõlpsasti välditavad, saavutamaks energilist hoiakut ja selget pead. Nendest vähestest süsivesikutest, mida rasva- ja valgurikka toiduga saame, piisab täiesti, sest boonusena õpetame organismi põletama energeetiliseks otstarbeks koos toidurasvaga ka keharasva! Süsivesikurikas hommikusöök määrab ära suuna kogu päevaks – energeetilised vajadused langevad otsesesse sõltuvusse süsivesikute kättesaadavusest! Samuti igatseb aju pidevalt midagi magusat. Rasva ja valgurikka hommikusöögi korral kaob päevajooksul ära igasugune vajadus magusa järele!

Pean tunnistama, et olen paar aastat tagasi poolteist kuud toitunud Fredi nõuannete järgi ise just sellepärast, et proovida oma nahal ära, kuidas tema õpetus töötab. Ma ei oska öelda, kas küsimus oli minus, kuid proovides seadistada neid nõuandeid oma päevakava järgi, ei märganud ma erilisi muutusi oma organismis – ei kaalulangetamise seisukohalt, mis oli eesmärgiks ega ka ei tundnud tagasilööke oma muudes igapäevastes tegemistes. Kuna tegin trenni (ja teen ka praegu) hommikuti, siis mulle sobis tol hetkel hoopis vastupidine lähenemine, mida pooldab (ei saa öelda, et propageerib) Indrek ehk siis süsivesikud hommikul ning mida päev edasi, seda väiksemaks nende osakaal toidukordades muutub, kui me räägime kaalu langetamisest, mis siiski suurel osal inimestest on eesmärgiks.

Jätkub nädala pärast …

Beeta-karoteen (beta-carotene): taimne pigment, mis on inimorganismis vitamiin A eelühendiks. Kasutatakse antioksüdantse lisaainena (E 160) ja kollase värvainena toidu-, kosmeetika – ja ravimipreparaatides.

Bensoehape, benseenhape (benzoic acid): pohlades, jõhvikates jm esinev aromaatne orgaanilinehape. Toiduainetööstuses kasutatakse bensoehapet (E 210) konservandina, sest nii bensoehapppel kui ka tema sooladel (bensoaatidel) on happelises keskkonnas tõhus mikroobehävitav toime.

Bioflavonoidid (bioflavonoids): flavonoidide (taimsete pigmentide) need esindajad, millel on olemas märkimisväärne bioaktiivsus inimorganismis (nt kvertsetiin, rutiin, kurkumiin, aga ka taimsed steroidse toimega ühendid genistein, daidzein jt).

Buliimia (bulimia nervosa): psüühilis-somaatiline toitumishäire. Seda iseloomustab suurte toiduhulkade tarbimine lühikese aja vältel (piltlikult õgimine), toidu tahtlik väljaoksendamine, enesekontrolli puudumine õgimisperioodil, pidev kehakaalu jälgimine.

Cis-rasvhapped (cis-fatty-acids): looduslikus toidus ja inimorganismis totaalses ülekaalus olevad küllastamata rasvhapped. Kaksikside (-med) on cis-paigutusega.

Dieet (diet): kasutatakse vähemalt kolmes tähenduses. Esiteks, ravitoitluse vorm (kas kaalu alandamiseks või suurendamiseks), määratakse raviotstarbeliselt või profülaktiliselt. Teiseks, isiku poolt ise kehtestatud ja järgitud toitumisreziim. Kolmandaks, dieet on toitumine üldse.

Diureetikum (diuretic): organismist vett ja mineraalsooli väljutava toimega ühendid (sh mitmed ravimid). Suurendavad uriini eritumist.

Eeterlikud õlid (etherial oils): lenduvaid ühendeid (sh ka eetreid ja estreid) sisaldavad taimsed õlid, millel on tugev lõhn, kõrvetav maitse ning mikroobide elutegevust pidurdav toime. Eeterlikke õlisid sisaldavad taimede viljad (vanill), viljakoored (apelsin), seemned (sinep), lehed (piparmünt), õied (lavendel), juured (kalmus). Kasutatakse kosmeetikatööstuses ja toiduainete tööstuses lõhna ja maitseainetena. Omavad ravitoimet.

Elastiin (elastin): rakuvälisaine venimisvõimeline valk. Elastiinirikkad on venivad/kokkutõmbuvad veresoonte seinad, kopsud, sidemed, nahk. Elastiini kasutatakse nahahoolduskosmeetikas.

Emulgaatorid (emulgators): ühendid, mida kasutatakse kahe mitteseguneva komponendi (nt vesi ja rasvad) ühtlaseks seostumiseks. Näiteks toiduainetes (majoneesides, margariinides) ning kosmeetikas kreemides (annavad ka niisutava toime). Kasutatakse peamiselt rasvhapete mono- ja diglütseriide (E 471).

Energiajoogid (energy drinks): energiajoogid on suhkrut, kesknärvisüsteemi stimulaatoreid ja vitamiine jt komponente sisaldavad joogid, millel on ergutav, teovõimet ning vastupidavust tõstev toime organismile ja seda just suurte koormuste korral.

Ensüümid (enzymes): valgulised biokatalüsaatorid elavas organismis, mis viivad läbi biokeemilisi reaktsioone kehas olevates tingimustes (temperatuur, keskkonna pH). Toidu lisaainete hulgas tähistatakse ensüüme koodidega alates E 1100 (nt lüsotsüüm, E 1105).

Eritoit (special food): toit tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele, tal on tavatoidust erinev koostis või on valmistatud eritehnoloogia alusel (eritoit on ka imiku- ja väikelapsetoit). Peab olema nõuetekohane, selgelt eristatav tavatoidust ja kasutatav deklareeritud eesmärgil.

Fosfolipiidid (phospholipids): rakumembraani karkassi ehitusmaterjal. Toiduainetele lisatakse neid emulgaatoritena (nt E 322 letsitiin). Kasutatakse ka pesemisvahendites toimeainetena. Keemiliselt on nad liitlipiidid.

Fruktoos (fructose): puuviljasuhkur (rohkesti puuviljades ja mees). Oluliselt magusam kui lauasuhkur. Toiduainetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. On inuliini ehitusüksus.

Funktsionaalne toit (funcitonal food): see on toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime (nt linaseemnete või kibuvitsamarjadega rikastatud toit, seedimisresistentset tärklist sisaldav toit, probiootikume sisaldav toit jne).

Fütontsiidid (phytoncides): lenduvad taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevuse pärssiv toime (nt küüslaugu, sibula, rõika ravitoime põhineb paljuski fütontsiididel).

Galaktoos (galactose): piimasuhkru laktoosi komponent (süsivesik). Levinud loomorganismides, eriti imetajates.

Glasuurijad (glazing agents): ühendid, mis katavad toiduaine välispinna läikiva kihiga, takistavad veekaotust ning mikroobide sissetungi toiduainesse. Näiteks mesilasvaha (E 901), karnauubavaha (E 903).

Glutamaadid (glutamates): lõhna- ja maitsetugevdajad, mida kasutatakse toidu lisaainetena (mononaatriumglutamaat, E621),(monokaaliumglutamaat, E623), (monoammooniumglutamaat, E624), (magneesiumglutamaat, E625). Aminohappe glutamiinhappe (E620) soolad.

Glütserool (glycerol): kreemidesse lisatuna aitab glütserool niisutada/pehmendada nahka. Toiduainetes kasutatakse glütserooli (E422) niiskusesäilitajana. Keemiliselt mitmealuseline alkohol.

Glükogeen (glycogen): reservsüsivesik inimorganismis (nim ka loomseks tärkliseks; esineb maksas ja lihastes). Ta on veresuhkru (glükoosi) lühiajaline varu.

Glükoos (glucose): viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres.

Glükosiidid (glucosides): kompleksed, enamasti taimse päritoluga ühendid, enamasti monosahhariidide derivaadid (mitmed glükosiidid on südameravimid).

Geneetiliselt modifitseeritud toit (genetically modified food): toit ja toidu komponendid, mis sisaldavad geneetiliselt modifitseeritud organisme (GMO) või on valmistatud geneetiliselt modifitseeritud organisme sisaldavates komponentidest, kuid need toidud ise ei sisalda geneetiliselt modifitseeritud organisme (vt ka uuendtoit).

Ja jätkame ka sel korral siin ja siin kajastatud teemal ning räägime vitamiinipommidest .

Apelsini-mustsõstrajook (allikas: Smuutid)

125 g viljaraguudeta mustsõstraid
1/2 suurest sidrunist pressitud mahl
2 kooritud ja tükeldatud apelsini
jääkuubikuid serveerimiseks
sidruniviil garneeringuks

Mikserda sõstrad, sidrunimahl ja apelsinid ühtlaseks seguks. Vala klaasi jääle ja kaunista sidruniviiluga.

Virsiku-vaarikajook (allikas: Smuutid)

1 kivideta ja poolitatud virsik
150 g vaarikaid
110 g siidist tofut
100 ml kookospiima
jääkuubikuid serveerimiseks
vaarikaid garneeringuks

Mikserda kõik koostisained ühtlaseks seguks. Vala klaasi jääle ja kaunista vaarikatega.

Jogurti-vaniljejook (allikas: Smuutid)

200 g maitsestamata jogurtit
1 tl vaniljeekstrakti
1 spl mett
1/2 sidrunist pressitud mahl
1 sidruniviil ja piparmündileht garneeringuks

Mikserda kõik koostisained ühtlaseks seguks. Vala klaasi ja kaunista sidruniviilu ja piparmündilehega.

Kas sa jõuad neid ka proovida või tulevad uued liiga kiiresti peale?

Jätkan eelmises postituses alustatud teemat ja jagan sinuga veel kolme retsepti, mis ma ise olen leidnud ja proovinud ning mida julgen soovitada .

Melonimaagia (allikas: Smuutid) – värskendav ja aromaatne

350 g kooritud, seemneteta ja tükeldatud melonit
2 kooritud ja neljaks lõigatud kiivit
4 kooritud ja kivideta litšit kiivit garneeringuks

Mikserda kõik koostisained, kuni segu on ühtlane. Vala klaasidesse ja serveeri jahutatult, kaunista kiivilõiguga.

Lihtsalt kokteil (allikas: Laura Reisalu)

½ l piima või petti
2-3 spl külmutatud toormoosi (vaarikas, mustsõstar vm.)
1 spl suhkrut või soovi korral suhkruasendajat või mett

Vahusta mikserikannus või sauseguriga 1-2 min.

Banaani-marjajook (allikas: Laura Reisalu)

200 g rasvatut piima või 200 g maitsestamata jogurtit
1 kooritud ja tükeldatud banaan
Jääkuubikuid
Endale meelepäraseid marju: mustikad, maasikad, vaarikad

Mikserda kõik ühtlaseks seguks. Vala klaasi jääle ja naudi.

Järgmises postitused jätkan