TREENITARGALT.EE

Näe hea välja ja ela täisväärtuslikku elu

Toitumis-ja/või treeningkava

Toitumis-ja/või treeningkava

Testosteroonitaseme langus- süvenev probleem

Testosterone

Täna algava ning testosterooni puudutava artiklite sarja autoriks on King of Spades – millega tegemist, seda saad teada, kui külastad lehekülge King of Spades
————————————————————————————————————————–

signs-of-low-testosterone

Viimastel aastatel on mujal maailmas, eriti aga just Ameerika Ühendriikides hakatud pöörama üldsuse tähelepanu meeste suguhormooni taseme pidevale langusele. Ja õigusega.

Madal testosteroonitase on sagedasem probleem kui arvata osatakse. Tihti pannakse kahanenud libiido ning suutmatus säilitada head füüsilist vormi lihtsalt lisandunud eluaastate arvele. Mõneti on see ka tõsi – üldine konsensus on, et alates 30. eluaastast hakkab meessuguhormooni tase vähenema keskmiselt 1% aastas.

Vanusest suuremat mõju testosteroonitasemele avaldab aga kaasaja mehe küllaltki destruktiivne ja stressirohke elustiil, mis oluliselt mõjutab organismi hormonaaltasakaalu.  Uuringud näitavad, et alates XX sajandi algusest on iga järgneva generatsiooniga keskmine testosteroonitase märgatavalt langenud, olles nüüdseks kukkunud tasemele, kus pea 50% meestest kannatab optimaalsest madalama meessuguhormooni taseme all.

Käesolev artikkel on esimene 7-osalisest seeriast, kus üritame testosteroonile ning seda mõjutavatele teguritele rohkem valgust heita.

Miks on testosteroon oluline

Testosteroon on meessuguhormoon, mida peamiselt toodavad meestel munandid. See ülitähtis hormoon mängib võtmerolli nii munandite ja eesnäärme arenemisel kui teiseste sookarakteristikute nagu luustiku, lihasmassi ja kehakarvade kasvul.

Testosterooni mõju meie igapäevaelus tunneme peamiselt järgmiste aspektide kaudu:

  1. Testosteroon osaleb valgusünteesis ja aitab nii tõsta lihasmassi
  2. Testosteroon parandab libiidot ning erektsiooni
  3. Testosteroon tõstab insuliinitundlikkust ning aitab seeläbi hoida keharasva kontrolli all
  4. Testosteroon tugevdab luid
  5. Testosteroon suurendab kognitiivset suutlikkust ning parandab mälu
  6. Testosteroon suurendab dominantsust, aidates saavutada ja hoida sotsiaalset staatust.

Sisuliselt võime testosterooni pidada mehelikkust defineerivaks hormooniks ning selle taseme langus võib põhjustada äärmiselt ebameeldivaid ja delikaatseid sümptomeid nii keha kui vaimu tervise osas. 

Kas sinul on põhjust muretsemiseks?

Normaalseks testosteroonitaseme vahemikuks loetakse arstide poolt 8-29 nmol/L. Ka biokeemiast kaugel seisvate inimeste kaine mõistus saab aru, et tegemist on tohutult suure vahemikuga. Nii tekib küsimus, et kui 35-aastase mehe testosteroonitase on näiteks 12 nmol/L, siis kas on üldse põhjust muretsemiseks?

Veidi aitavad siia selgust tuua allolevad referentstabelid: 

Normaalne testosteroonitase meestel vanusegruppidena

Vermeulen, A. (1996). Declining Androgens with Age: An Overview. In Vermeulen, A. & Oddens, & B. J. (Eds.), Androgens and the Aging Male (pp. 3-14). New York: Parthenon Publishing.

Vanus Katsealuste number Testosterooni tase Vaba testosteroon
25-34 45 21.38 0.428
35-44 22 23.14 0.356
45-54 23 21.02 0.314
55-64 43 19.49 0.288
65-74 47 18.15 0.239
75-84 48 16.32 0.207
85-100 21 13.05 0.186

Keskmine testosteroonitase meestel vanusegruppidena

Simon, D., Nahoul, K., & Charles M.A. (1996). Sex Hormones, Aging, Ethnicity and Insulin Sensivity in Men: An Overview of the TELECOM Study. In Vermeulen, A. & Oddens, and B. J. (Eds.), Androgens and the Aging Male (pp. 85-102). New York: Parthenon Publishing.

Vanus Testitute arv Keskmine testosteroon Mediaantestosteroon Alumine 5% Alumine 10% Top 5%
<25 125 23.97 24.15 14.15 16.22 33.12
25-29 354 23.18 22.08 13.46 15.18 34.84
30-34 330 21.53 20.70 12.07 13.46 33.81
35-39 212 20.70 19.66 11.39 13.46 32.77
40-44 148 20.70 20.70 11.04 13.11 32.43
45-49 154 18.91 18.28 11.39 12.42 29.32
50-54 164 18.87 17.94 10.01 12.07 32.43
55-59 155 19.14 18.97 11.04 11.73 30.01

Siit näeme, et kui arstid peavad normaalseks näiteks 12 nmol/L testosteroonitaset, siis tegelikkuses vastab see sisuliselt 100-aastase mehe tasemele. 35-aastase mehe puhul kuuluks ta sellise tulemusega oma vanusekaaslastega võrreldes sisuliselt alumise 5% hulka, evides tõenäoliselt paljusid madalast meessuguhormooni tasemes tulenevaid probleeme. Meditsiinilisest vaatepunktist kuulub ta aga soovitatud referentsvahemikku ning on tõenäoline, et mingit ravi talle riikliku süsteemi poolt ei kohaldata.

Seetõttu on soovitav lasta oma testosteroonitaset mõõta ning võrrelda seda ülaltoodud tabelite, mitte meditsiini poolt sätestatud “normaalse” vahemikuga. Eestis pakub mõõtmisteenust näiteks Quattromed.

Optimaalne testosteroonitase

Optimaalne testosterooni tase on suuresti individuaalne, kuid võib oletada, et vahemik 22-25 nmol/L on piisav, et vältida muidu defitsiidist tuleneda võivaid negatiivseid efekte. Lisaks kaasneb sellise tasemega ka vitaalsus ning vaimne heaolu.

Testosteroon ja kulturismistigma

Meessuguhormoon mängib valgusünteesis võtmerolli ning seetõttu on see kuumaks jututeemas olnud eelkõige (jõu)sportlaste seas. Tegelikult on tema olulisus palju laiapõhjalisem, kuna defitsiit langetab märkimisväärselt meeste elukvaliteeti eelpool mainitud tervisega seotud aspektides.

Tõeliseks probleemiks pole mitte see, kuidas kiirendada lihaskasvu, vaid ülaltoodule tuginedes – kuidas vältida liigmadalat testosterooni taset koos langenud libiido ja halva kehakompositsiooni ning luutihedusega, mida kaasaja elustiil oluliselt võimendab.

Nagu varem mainitud, siis kirjutame pikemalt sellest, mida igapäevaselt tähele panna, et oma testosteroonitaseme eest hoolitseda.

Proovimist väärivaks vahendiks oma optimaalse meessuguhormooni taseme taastamisel on ka äsja turule jõudnud lisand King of Spades, mille koostis on välja töötatud biokeemik Jörgen Sleti poolt, valmistatud Eestis vaid kvaliteetseimatest koostisosadest ning tugineb kliinilistele uuringutele.

Referentsid:

  1. Effect of testosterone on muscle mass and muscle protein synthesis.

Griggs RC1, Kingston W, Jozefowicz RF, Herr BE, Forbes G, Halliday D. J Appl Physiol (1985). 1989 Jan;66(1):498-503.

  1. Relationship between testosterone levels, insulin sensitivity, and mitochondrial function in men.

Pitteloud N1, Mootha VK, Dwyer AA, Hardin M, Lee H, Eriksson KF, Tripathy D, Yialamas M, Groop L, Elahi D, Hayes FJ. Diabetes Care. 2005 Jul; 28(7):1636-42.

  1. Effect of testosterone on abdominal adipose tissue in men.

Rebuffé-Scrive M1, Mårin P, Björntorp P. Int J Obes. 1991 Nov;15(11):791-5.

  1. The Relationship between Libido and Testosterone Levels in Aging Men

Thomas G. Travison, John E. Morley, Andre B. Araujo, Amy B. O’Donnell, and John B. McKinlay; The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism Volume 91 Issue 7 | July 1, 2006.

  1. Effect of testosterone treatment on bone mineral density in men over 65 years of age.

Snyder PJ1, Peachey H, Hannoush P, Berlin JA, Loh L, Holmes JH, Dlewati A, Staley J, Santanna J, Kapoor SC, Attie MF, Haddad JG Jr, Strom BL. J Clin Endocrinol Metab. 1999 Jun;84(6):1966-72.

  1. Testosterone and cognitive function: current clinical evidence of a relationship.

Beauchet O. Eur J Endocrinol. 2006 Dec;155(6):773-81.

  1. Testosterone and dominance in men.

Mazur A1, Booth A. Behav Brain Sci. 1998 Jun;21(3):353-63; discussion 363-97.

  1. Low Free Testosterone Concentration as a Potentially Treatable Cause of Depressive Symptoms in Older Men 

Osvaldo P. Almeida, MD, PhD, FRANZCP; Bu B. Yeap, MBBS, PhD; Graeme J. Hankey, MBBS, MD; Konrad Jamrozik, MBBS, DPhil; Leon Flicker, MBBS, FRACP, PhD Arch Gen Psychiatry. 2008;65(3):283-289.

  1. Power, Testosterone, and Risk-Taking

Richars Ronay , William von Hippel J. Behav. Dec. Making, 2009

10.Secular Decline in Male Testosterone and Sex Hormone Binding Globulin Serum Levels in Danish Population Surveys

Anna-Maria Andersson, Tina K. Jensen, Anders Juul, Jørgen H. Petersen, Torben Jørgensen, and Niels E. Skakkebæk; The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism Volume 92 Issue 12 | December 1, 2007

11.   A cohort effect on serum testosterone levels in Finnish men.

Perheentupa A, Mäkinen J, Laatikainen T, Vierula M, Skakkebaek NE, Andersson AM, Toppari J. Eur J Endocrinol. 2013 Jan 17;168(2):227-33. doi: 10.1530/EJE-12-0288. Print 2013 Feb. 

Comments

comments

© 2009 - 2018 TREENITARGALT.EE All rights reserved.

Updated: 12 august, 2014 — 17:57

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

code

This blog is kept spam free by WP-SpamFree.

TREENITARGALT.EE © 2009-2018 All rights reserved Frontier Theme