Trimmis tuharalihas on vaieldamatult kõige ihaldusväärseim kehaosa naistel, kes püüdlevad ilusama ja esteetilisema keha poole. Sageli väidetakse, et Bikini Fitness võistluseid võidetaksegi tagumikuga, kuid peale selle muudavad ilusad tuharalihased naist kaunimaks nii teksastes, kleitides kui ka üldse mitte midagi kandes. Seda öelduna võib ainult arvata, kui palju on vastuolulist tuharalihaste treenimise kohta käivat informatsiooni nende parimaks võimalikuks arenguks. Müüt #1: Tuharalihased koosnevad kiiretest…
Muutused on head, muudatused on head – või kas ikka on? Kui palju oleme me näinud ja kuulnud inimesi enda ümber muretsemas oma igapäevaelu probleemide ja murede üle. Osad mured on kindlasti sellised, millele ehk ei olegi kõrvalise abita võimalik lahendust leida. Väga palju on aga selliseid (pseudo)probleeme, mida me lihtsalt ise ei taha näha, eitame, seisame vastu nende lahendamisele…
Nagu paljude muude asjadega, mis inimestele huvi pakuvad ning millest nende elu ja eluviis suuremal või vähemal määral sõltub, nii käib ka toitumisega kaasas teatud hulk müüte. Neid on mitmeid, kuid ma nimetaks siinkohal ära mõned neist. Lisan need siia lihtsalt kinnitamaks kogu eelpool kirjapandut infot ning katsun seda teha lihtsate sõnadega, et ka need, kes ei ole eelnevaid postitusi…
Egle annab teada … 🙂 Egle alustas nii toitumis-kui ka treeningkavaga 5.oktoobril käesoleval aastal ja esialgu ei olnud kohe kindlasti oluline kehakaalu langetamine, vaid ammunustatud rutiini taasavastamine – toitumine korda, trennidega taas järjele jne. Kuid kuna tegemist on VÄGA pühendunud inimesega, siis ei lasknud ka tulemused ennast kaua oodata. Siin need on: Rinnaümbermõõt: 86->80cm, vööümbermõõt: 80->75cm, puusaümbermõõt: 104->97,5cm, reieümbermõõt: 67->64,5cm.…
Tervise hoidmiseks ja tervisenäitajate parendamiseks tuleks oma ajakavasse mahutada viiel päeval nädalas vähemalt 30 minutit järjestikulist mõõdukat füüsilist aktiivsust. (Vt https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/liikumine). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2016. aasta tervisekäitumise uuringu alusel (http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/6665) on liikumisharrastused pidevalt olnud tõusuteel ning 2016. aasta sügise seisuga tegeles 54% täiskasvanud rahvastikust kaks või enam korda nädalas spordiga. Kõige populaarsemad alad olid jalgrattasõit, jooksmine ja kõnd. Järgnesid ujumine…
Paljud teist on kuulnud kesk – või vanemaealist (50+ aastat) kaaskodanikku ütlemas, kas siis jutu sees tööseltskonnas näiteks või mujal, et „ohh mis mina seda sporti ikka enam teen, ma juba nii vana“ või et „seal spordiklubis/jõusaalis on ju kõik nii ilusad ja tublid“ jne jne. Ehk siis alatasa üks lõputu hala, et kuidas mina ei saa ja ei oska…