Milline vastupidavustreening valida?

Ei saa üle ega ümber sellest, et sporti peaks tegema naudinguga, see ei saa olla kohustus, mis ripub Sul kaelas nagu veskikivi. Kui see nii on, siis usu mind – Sa ei püsi enda valitud rajal paari kuudki, paarist aastast rääkimata. Esimene nõue vastupidavustreeningu (igasuguse spordiala ja treeningu) valimise puhul peaks olema see, et valitud ala peaks valmistama Sulle rõõmu, olema naudinguks, mitte sunnitööks! Kui Sulle meeldib, siis kasvõi kõnni kiirel sammul pargis, metsas, mereääres. Või kui meeldib, siis miks mitte panna tööle nii käed kui jalad, nautida merevaadet ning kuulata kõrvaklappidest lõõgastavat muusikat spordiklubis crosstraineril treenides (kui selle aknad avanevad merele :))? Samas – ka 4 tundi golfiväljakul palle toksides ja jalutades annab sama koormuse kui tund tempokat käimist. Ja taaskord ei tasu muidugi unustada olulisimat aspekti kõige muu kõrval – oma tervislikku seisundit. Tasub meeles pidada, et valitud spordiala peab toetama Sinu tervisetugevdamise ja vastupidavuse arendamise plaane, mitte vastupidi ehk siis seda kahjustama. Korra juba räägitud, kuid siiski – ülekaalulisele ei sobi kohe kindlasti jooksmine või steppaeroobika ning põlvekahjustuste korral ka rinnuliujumine. Esimese asjana peaks ülekaaluline keskenduma kõige lihtsamale treeningule – treppide kasutamisele lifti asemel. Õnnelikud on need, kes elavad korrusmajades 🙂

Tervistreeningutega alustaja peaks siiski keskenduma ühele spordialale, olgu selleks kas siis kepikõnd, ujumine, jooksmine, jalgrattasõit või rulluisutamine/suusatamine. Kindlasti ei tohiks algaja (minu arvates) tegeleda üheaegselt vastupidavustreeninguga ja jõutreeninguga. Miks? Sest siis ei saavuta Sa ainevahetuse ja lihaskonna efektiivset kohanemist, kui harjutad vaheldumisi aeroobselt ja anaeroobselt. Alles siis, kui oled oma lemmiktreeningute abil saavutanud vajaliku treenituse, võid oma treeninguid mitmekesistada.

Millal on palju?

Olen treenerina kogenud seda, et ükskõik milline tervisespordiala valitakse ja ükskõik, kes selle valib, sõltumata soost ja vanusest, siis kõigil neil inimestel on üksainus ja pakiline soov – kohe kiiresti ja juba homme (eile oleks veel parem olnud) saavutada oma ihaldatud eesmärk! Ning teadmatusest ja oskamatusest tulenevate vigade tõttu võivad paljud endale kasu asemel hoopis kahju tekitada. Liigsuure treeningkoormuse tõttu võib vastupidavust arendades aeroobne töövõime hoopiski langeda. Kummaline, kas pole? Kui aga lisaks liialt tugevale treeningkoormusele on ka taastumiseks kuluv aeg väga lühike, ebapiisav, siis on võimalikeks tagajärgedeks tugi-liikumisaparaadi ülekoormus ning samuti negatiivne mõju Sinu südamele, vereringele ning psüühikale. Kindlasti peaksid Sa harjutama optimaalse koormusega! Ning kindlasti ei ole omal kohal treeningu lõpus tehtavad kiirendused, spurdid. Niimoodi kuhjub Su lihastesse laktaat ning pikeneb taastumisaeg. Õige ja tervislik oleks lõpetada treening rahulikus tempos kerge ja lõdvestava jooksuga, millega paraneb verevarustus lihastes ning eemalduvad mürgised ained.

Võtaks kokku tüüpilised vead, mida algajad tervisesportlased teevad:

• liiga kõrge eesmärk;
• treeningu vale ülesehitus;
• liiga palju erinevaid spordialasid – ujumine, jooksmine, rattasõit, korvpall, tennis ja kõik ühel nädalal;
• liiga kõrge treeningute intensiivsus;
• liiga tugev treeningpartner;
• liiga sagedased treeningud ja vähe aega puhkuseks/taastumiseks;
• liiga üksluine treeningplaan.